Lahkus Anne Peäske

"Ela!" Just nii ütles kord Anne Peäske oma lähedasele sõbrale Lea Leissonile. "Üksainus sõna, mis koosneb kolmest tähest. E-l-a."

Vaikus.

Lea Leisson iseloomustab nende pikaajalist sõprust ühe kirjaniku sõnadega. "Inimesed saavad elus kokku naerus ja nutus." Lea usub, et inimesed kohtuvad hingetasandil. See oli nii. Teineteist mõisteti ilma sõnadeta.

"Nagu Anne mulle kord ütles: küll on hea, et on inimene, kellega saab naerda ühiste asjade üle ja mõtiskleda ühiste teemade üle." Lea Leisson sõnab, et teda huvitavad elulised teemad ja Anne oli suurepärane vestluskaaslane. "Inimesena oli ta oma tarkusest mitu pead minust üle. Meie vestlused olid elupuudutavad," nendib Leisson.

Loomulikult sidus kahte sõpra muusika: Annet köitis jazz ja Lea on klassikalise muusika austaja. Neil oli kombeks muusikast rääkida. Kord mõistis Lea, et Anne teadmised muusikast on nii suured ja tema esitluslaad nii mahlakas ja ilmekas, et ta võiks seda jagada ka teistega. Hea mitu aastat toimusid Kadrina rahvamajas vestlusringid, kus kuulati plaate ja Anne jutustas muusikast.

"Mis meid sidus muusika juures kõige enam? See oli nõudlikkus. Tähtis on mõtestatud heli," sõnab Lea Leisson.

Lea ütleb, et nende viimane omavaheline vestlus oli teisipäeval. Talle jääb alatiseks meelde Anne naiselikkus. "Ta oli alati stiilne daam," ütleb Leisson.

"Mäletan Anne meeletut energiat," sõnab Kadrina koguduse õpetaja, Viru praostkonna abipraost Meelis-Lauri Erikson.

Kadrina Katariina koguduse kirikukoori vedaja oli kirglik, temperamente, töökas, ta oli otsekohane ja maksimalist.

"Allahindlust ta ei teinud koorile ega ka mitte endale," ütleb Erikson.

Anne panus on suur, kirikuõpetaja sõnutsi ilmus tänu Anne tööle kirikukooril kaks plaati.

"Öeldakse - pole häid või halbu koore, on head või halvad koorijuhid. Anne tegi tohutu töö ära ja tõstis koori taset," lausub Meelis-Lauri Erikson.

Rakvere päritolu, Šotimaa kuningliku konservatooriumi klassikalise laulu erialal lõpetanud Hälis Rünk rääkis, et puutus Annega kokku, kui Rakvere muusikakooli vilistlasena tema poole abipalves pöördus. Hälis palus Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli sisseastumiskatsete eel Annelt eratunde solfeedžos. Tema otsus oli kindel. Ta läheb Otsa-kooli pop-džäss osakonda laulmist õppima. Ometi nii see ei läinud.

"Anne pakkus mulle agaralt lisaks teooriale ka hääleseadet. Paari tunni möödudes pöördus ta minu poole. Ta ütles, et Hälis, pop on vägev küll, aga sinule on loomu poolt klassikaline hääl kaasa antud," räägib Rünk. Pedagoog Anne küsis Hälisilt otse, kas ta on mõelnud ka Otsa-kooli klassikalise laulu osakonda proovida.

Ta polnud. Poplaulu osakond on alati mainekas, aga Anne veenas Hälisit, et ehk on klassikalise laulu suunda vähem tahtjaid ja kui üldse ei meeldi, saab ehk hiljem osakonda vahetada.

"Nii see mõte nagu värske seeme mullas idanema hakkas." Veelgi enam. Anne plaan sai teoks! "Klassikalisest laulmisest sai mullegi teadmata minu ala!" ütleb Rünk.

Õpilase ja õpetaja viimane kohtumine toimus möödunud sügisel Rakvere muusikakoolis. Hälis tunnistab, et on õnnelik, et sai oma tänusõnad Annele tol korral edastada.

"Anne muusikaline tunnetus ja veenmisoskus muutsid minu muusikalist karjääri igaveseks. Puhka rahus, kallis Anne," lausub Rünk.