Eesti esimene raudtee, Palmse paruni Alexander von Pahleni eestvõttel rajatud Paldiski-Tallinn-Peterburi raudtee, avati 24. oktoobril 1870. Täna möödub aga 95 aastat Sonda-Mustvee kitsarööpmelise raudtee avamisest ning Tudu „raudteelinnaks“ saamisest.
- Sonda-Mustvee rong Tudu jaamas 1927. aastal. Foto: Virumaa Muuseumid
Laiarööpmeliste põhiraudteede kõrvale hakati kitsarööpmelisi haruteid ehitama juba 19. sajandi lõpul ning 5. oktoobril 1896 avati esimesena Valga-Pärnu kitsarööpmeline raudtee.
Paar aastat hiljem valmis Tamsalust lähtuv 17 versta pikkune lubjavabriku raudtee, mida Esimese maailmasõja ajal taheti Paideni pikendada. Tööd jäid pooleli ja raudtee ehitati lõplikult valmis 1920. aasta alguseks. Türi-Paide lõik oli avatud juba 1900. aastal.
Suure hoo sai kitsarööpmeliste raudteede ehitamise sisse iseseisvunud Eestis ning 1920.-tel aastatel valmisid üksteise järel Valga-Koikküla, Lelle-Eidapere-Järvakandi, Riisselja-Ikla ning seejärel ka Sonda-Mustvee raudteed.
Rahvas nõudis raudteed
Sonda-Mustvee raudtee oli ennekõike mõeldud metsaveoraudteeks. Juba 1918 oli Sonda jaamast ehitatud ligi 8 kilomeetri pikkune teeharu, mida mõne aja pärast pikendati Jõepereni ennekõike palkide veoks Sonda jaama, kuid samas sõitsid rongidega ka kohalikud inimesed.
Seotud lood
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.