Kas vahistatud Kersti Vilbole tehti kohtutäituri ametist pehme maandumine?

Taas uurimise all oleva endise kohtutäitur Kersti Vilbo korduvate rikkumiste uurimine pole kolme aasta jooksul jõudnud just kaugele.

Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse nõunik Aleksandr Logussov rääkis, et neile teadaolevalt on kohtutäituri tegevuse uurimine jätkuvalt kohtueelses menetluses uurimisasutuse käes.

Prokuratuuri pressiesindaja Maria Gonjak ütles, et Kersti Vilbole on esitatud kahtlustus omastamises ja käimas on kohtueelne menetlus.

"Ajalist perspektiivi, millal asi kohtusse saadetakse, praegu pigem ei ennustaks," lausus Gonjak.

Vinni valla juristina töötades nüüd teise kriminaalsüüdistuse kaela saanud Vilbo vannutas tollane justiitsiminister Märt Rask ametisse 2001. aastal.

Ametialase rikkumise eest sai kohtutäitur 2015. aastal distsiplinaarkaristuse.

2018. aasta märtsis lahkus Kersti Vilbo omal soovil Viru tööpiirkonna kohtutäituri ametikohalt.

Äripäevale põhjendas Vilbo enda kohtutäituri ametist lahkumist ebakindluse suurenemisega, mis seotud tema ametiga. Ta ütles, et justiitsministeerium plaanib kohtutäiturite tööd mõjutavaid muudatusi.

Vilbo avaldus rahuldati ja ta vabastas ametist tollane justiitsminister Urmas Reinsalu.

Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse nõunik Aleksandr Logussov nentis, et tol ajal esitas Vilbo avalduse omal soovil lahkumiseks ning siis puudusid alused selle avalduse rahuldamata jätmiseks.

Logussov märkis, et kohtutäituri distsiplinaarkorras karistamiseks peab distsiplinaarmenetluses olema tuvastatud asjaolu, et kohtutäitur pani toime distsiplinaarsüüteo.

"Kersti Vilbo ametist vabastamise ajal puudusid alused seda arvata. Seega tema suhtes distsiplinaarmenetlust läbi ei viidud ning teda ei karistatud," lausus Logussov.

Ometi. See oli Vilbo korduv rikkumine. Äripäev kirjutas, et eelnevalt oli erakorralise kontrolli käigus selgunud, et kohtutäitur Vilbol olid korduvad viivitused võlgnikelt laekunud summade edasikandmisel sissenõudjatele.

Aleksandr Logussov sõnas, et naise esimese kriminaalmenetluse aluseks olevad asjaolud selgusid justiitsministeeriumile peale seda, kui Vilbo ametitegevust üle võtnud Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt hakkas täitemenetlusi ükshaaval uurima.

"Risto Kütt esitaski politseile endise kohtutäituri suhtes kuriteoteate," lausus Logussov.

Kersti Vilbo sattus kriminaaluurimise alla suvel 2018.

Kohtutäituri seadusest tulenevalt saab kohtutäiturile distsiplinaarkaristusena määrata noomituse, rahatrahvi või ametist tagandamise.

Ametist tagandatud kohtutäitureid ei saa enam uuesti ametisse nimetada. Samuti ei saa kohtutäituriks nimetada inimest, keda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

Omal soovil ametist lahkunud kohtutäitur saab alustada uuesti tööd kohtutäiturina. Eelduseks on see, et ta läbib vastava konkursi. "Konkursi käigus saab eksamikomisjon hinnata, kas kandidaadi puhul on täidetud kohtutäituriks saamise tingimused, sealhulgas see, kas inimene on kõlbeline kohtutäituri ametit pidama," ütles Aleksandr Logussov.

Vilbo pehme ametialane maandumine oli toimunud. Kuigi endise kohtutäituri südametunnistus polnud klaar, alustas ta kolm aastat tagasi puhta lehena tööd Vinni vallavalitsuses. Kersti Vilbo võitis juristi ametikoha konkursi ja tema ülesanne oli vallavalitsuse juriidiline teenindamine: hinnangu andmine valla õigusaktide eelnõudele, töö valla riigihangete õigusliku poolega ning valla esindamine kohtus.

Kuigi Vilbo kirjust minevikust uudisteportaalid rääkisid, ütles Vinni vallavanem Rauno Võrno nüüd Lääne-Virumaa Uudistele, et ta ei teadnud sellest palju ja naine valiti ametisse seetõttu, et oli parim kandidaat.

Tänaseks on Vinni valla jurist Kersti Vilbo kaheks kuuks vahistatud ja see võib olla seotud valla tellitava sotsiaaltranspordiga ning selle eest topeltmaksete tasumisega.

2020. aastal saatis prokuratuur kohtu alla Paide kohtutäituri Virge Välbi. Tookord määrati kohtutäiturile distsiplinaarmenetluses tuvastatud rikkumiste eest karistuseks ametist tagandamine.

"Ministeerium esitas ka kuriteoteate ning endine kohtutäitur sai kriminaalkorras karistada. Tegemist on pigem erakordse juhtumiga ning reeglina ametialased minetused sellist karistust ei vääri," ütles Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse nõunik Aleksandr Logussov.

Logussovi sõnutsi puudutati viimastes distsiplinaarmenetlustes võlgnike pangakontode arestimise, pärandvara inventuuride menetlemise ja alusetu täitemenetluse algatamise temaatikat.

"Osades menetlustes määratud trahvid on kohtutäiturid ära tasunud ning mõned käskkirjad on vaidlustatud kohtus," lausus Logussov.