Galerii: Oleg Grossi autod läbi aegade

„Autod on mulle juba väikese poisina meeldinud. Meie peres oli kolm venda, isa oli küll sovhoosi direktor ja majandi juht, aga palk oli väike. Ta oli aus mees ja meil oli alati kõigega kitsas. Mu onul, kes oli sõjaväelane, oli Pobeda. Lapsena himustasin autosid väga ja olin väga autolembene. Alati olid unistused. Hakkasin kunagi ka autodega äri tegema, sest autode asi on mulle alati hästi südamelähedane olnud,“ rääkis Gross sügisel Lääne-Virumaa Uudistele.

Avaldasime oktoobris ka artikliseeria Oleg Grossiga, kuna tema ettevõte OG Elektra oli tegutsenud 30 aastat.

Esimeses artiklis meenutas Gross, kuidas ta alustas Venemaal autoäri, miks selle lõpetas ning kuidas sündis OG Elektra. Palju räägitakse metsikutest 1990ndatest aastatest, kuigi ka äri tegemine 1980ndate lõpus polnud mingi meelakkumine. Ajad olid teised. Nõukogude liidu president Mihhail Gorbatšov lasi glasnosti ajal reeglid vabamaks ning ettevõtja huviga inimeste jaoks algas aeg, mil sai ka ise äri teha. Ilma, et sind selle eest spekulatsioonisüüdistusega vangi pistetaks. Ärituhin levis laiali üle Eestimaa ning oma nišše otsiti samamoodi Lääne-Virumaal, õigemini tollases Rakvere rajoonis. Paljud proovisid, vähesed õnnestusid, kõik said õppetunde.

Teises artiklis meenutas Gross, kuidas OG Elektra oma tegevust laiendas ning uute poodide rajamiseks sobivaid krunte valis ning ka enda põhimõtetst ettevõtjana, millele kogu tema äri toetub.

„Minul oli alguses üldse ettekujutus hoopis teistsugune. Pisike Raja pood läks täiega käima, teise poe tegin Killustikku, kus algne mõte oli teha töökoht Georgi emale. Oli mõte, et sinna võiks tulla veel saia küpsetamine – panen sellise kella sinna poe ukse külge, et kui tahad saia, siis tuled ja helistad kella. Selline ettekujutus tekkis ilmselt mu vanemate eestiaegsetest juttudest - kuidas siis väikesed poed ja pagariärid töötasid,“ meenutas Gross. „Tegingi sellise kodukvartali poe, mille tagahoovis olid peenrad, kus saaks pirukatele porgandit kasvatada. Aga kui kaks esimest poodi läksid hooga käima, sai kohe selgeks, et maja taha rajatud peenardest ei tule midagi välja. Muld tuli sealt ruttu kopaga kokku korjata ja peenarde asemele ladu ehitada,“ lisas ta.

Kolmandas artiklis oli teemaks OG Elektra tulevikuplaanid ja konkurents Eesti kaubandusturul. Kui kahes eelmises artiklis rääkis Oleg Gross oma suurettevõtte rajamiseks algkapitali teenimisest autoäriga, esimeste toidupoodide rajamisest, kaupluste levikust ning tagasilöökidest, siis kolmanda artikli fookuses on tänased tegemised ning tulevikuplaanid. Vestlusse oli kaasatud ka Oleg Grossi mantlipärija Georg Grossi.