Omikron näitab rammu: kool edastas lapsevanematele palve ja terviseametnik lisas hoiatuse

Terviseameti ida regiooni juht Marje Muusikus rääkis, et viimaste nädalate statistika näitab must-valgelt, et omikron viiruse tüvega on haigestunud enim just koolilapsed. „Hästi palju on nakatumisi tuttavade kaudu ja viirus on saadud ka huvitegevuses osaledes. Tavaliselt jääb tõbiseks kogu pere ja omikroni tüvega haigestuvad ka vaktsineeritud inimesed,” ütles Muusikus.

Terviseametnik lausus, et viimaste nädalate numbrid on Lääne-Virumaal tõusu teel.

Omikroni sümptomid on salakavalad: inimest kummitab suur nõrkus, esineb närvivalusid, iiveldust ja oksendamist. Sellised sümptomid on nii mõnegi viiruse osa, mistõttu haigestumine võib jääda suurema tähelepanuta ja seda kantakse edasi.

„Vara on veel öelda, mis hakkab koolides toimuma. Järgmisel nädalal näeme koolivaheaja õiget pilti,” nentis Muusikus. Juba täna võib öelda, et ülinakkavat omikroni on endaga ühes kaasa toodud koolivaheajal väisatud puhkusereisidelt – peamiselt Egiptusest, Hispaaniast, Šveitsist ja Austriast. Numbreid on kergitanud ka tööränne – pühadeks koju saabunud tulid koos koroonaviirusega.

Lääne-Virumaa suurima kooli, üle 800 õpilasega Rakvere reaalgümnaasiumi juhtkond saatis täna lapsevanematele kirja, kus öeldi, et hetkel on kodus ligi 30 nende õpilast, kes on koolivaheajal saanud positiivse PCR testi tulemuse.

Kirjas kõlas tõsine palve - kui peres on keegi koroonaviirusega nakatunud, siis palutakse võimalusel õpilast, kellel haigustunnused puuduvad, enne mitte kooli saata kui on tehtud PCR test ja selle tulemus on negatiivne. Seda ka siis kui õpilane on vaktsineeritud või haiguse millagi läbi põdenud. Samuti paluti kanda õpilastel koolis maski.

Rakvere reaalgümnaasiumi direktor Martti Marksoo ütles, et see oli terviseameti tungiv soovitus koolile. „Omikron ei vali. See on ennetavalt saadetud palve. Me hakka kedagi kontrollima, see on kollektiivne abinõu.”

Marksoo nentis, et neil on juhtumeid, kus haigestunud on vend või õde, aga pereliige käib koolis edasi, olles ka vaktsineerimata.

„Terve mõistus on siiski säilinud. Valdav osa inimesi käitub vastututundlikult,” sõnas koolijuht.

Terviseameti ida regiooni juht sõnas, et esmaspäeval kogunes regionaalne kriisikomisjon, kus arutleti omavalitsusjuhtidega koroonaviiruse murekohtade üle. Muusikus lausus, et olukord pole kiita ja lähimate nädalate jooksul võivad Eestit tabada nii mõnedki kriisid.

„Kui sellised prognoosid edasi lähevad, siis järgmine nädala näeme Eestis numbreid, kus haigestunud on 3000 inimest päevas, jaanuari lõpus võib päevas olla 6000 nakatunut.”

Muusikus tähendas, et see võib kaasa tuua selle, et suur osa inimesi on juba varsti haigestumise tõttu töökohtades eemal. „Nakkav viirus võib halvata ka tervisehoiuasutuste tööd ja teiste elutähtsate asutuste tööd,” hoiatas Muusikus.

Eile toimus ka Põhja-Eesti meditsiinistaabi koosolek, kus põhiteema puudutas haiglatöötajate haigestumist ja selle mõju vajalikku abi saamisele, ütles Rakvere Haigla juht Ain Suurkaev. Rõhutati ka tõhustusdoosi vajalikkust. „Praegu pole meie haigla üldine pilt halb, paar inimest põeb omikroni, aga see pole meie tööd halvanud,” lisas ta.

Suurkaev lausus, et nad on märganud, et nende juurde jõuavad haiged, kes saabuvad ravile põhihaigusega ja koroonaviirus on kaasuvhaigus ning ta võetakse statsionaari vastu.

„Noori ja lapsi pole meie haiglasse omikroniga sattunud," märkis Suurkaev.

Haiglajuht ei taha ennustamisega tegeleda, aga paari nädala jooksul haiglaravi vajavate inimeste arv väga jõuliselt ei kasva. „Ma tahan loota, et omikroni raviga tegelevad kesk- ja regionaalhaiglad,” ütles Suurkaev.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 9215 testitulemust, millest 2438 osutus positiivseks. Nii palju nakatunuid ühe päeva jooksul ei ole Eestis varem tuvastatud.

Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 120,9 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 144,1 vaktsineerimata inimest päevas.

Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 1509,81.