Mul on varem ka häbi olnud eestlaseks olemise pärast, aga mitte kunagi nii valusalt, nagu praegu. Mitte nii, et ma ärkan valust keset ööd ja valan selle mustaga valgele ridadeks. Sõnadeks, mis jäävad küll ekraanile, ent paraku samas ka auruna õhku tõusevad.