Keskkonnaagentuuril on valminud LIFE IP CleanEST projekti värske uuring, mille käigus kaardistati, kui palju pakuvad erinevaid looduse hüvesid ehk ökosüsteemiteenuseid Ida- ja Lääne-Virumaa jõed, kui palju neid hüvesid tarbitakse või kui suur inimtegevuse surve neile avaldub.

- Kiirevoolulist Purtse jõge kasutatakse väga palju aktiivseks puhkuseks. Foto: Taavi Bergmann
Uuringusse oli kaasatud 12 vooluveekogu: Alajõgi, Erra, Kohtla, Kunda, Loobu, Pada, Purtse, Selja, Sõmeru ja Võsu jõgi ning Udriku ja Soolikaoja. Pikemate jõgede puhul tehti kaardistamist mitme lõigu kaupa. Ühtse metoodika alusel hinnati 17 erinevat looduse hüve.
„Tegemist on veekogudega, mille seisundi parandamisele on suunatud peamiselt LIFE IP CleanEST tegevused,“ selgitas valikut keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist, projekti ökosüsteemiteenuste teemajuht Marko Vainu. Ta lisas, et projekti lõppedes on eesmärgiks ökosüsteemiteenuste pakkumise ja tarbimise muutumine.
Uuringust selgus, et summaarselt pakuvad erinevaid ökosüsteemiteenuseid enim Loobu jõe kesk- ja alamjooks ning Kunda jõe keskjooks ja kõige vähem Kohtla jõgi. Üksikute teenuste lõikes on Vainu sõnul pilt aga väga kirju.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.