Las nüüd lähevad hinda ehitus- ja kinnisvarasektori töötajad
Eesti võiks kaaluda ehitus- ja kinnisvarasektoris töökogemuse ja kutsetunnistustega seotud miinimumpalga nõudeid, kirjutab ehitusinsener ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistrant Johannes Reppo arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on töös mitmed mahukad ja pikaajalised projektid. Ehitame Rail Balticut ja neljarealisi maanteid. Soovime rekonstrueerida suurusjärk 14 000 kortermaja, 27 000 mitteeluhoonet ja 100 000 elamut aastaks 2050. Samuti on vaja uuendata riigi energiataristut ning püstitada tuuleparke.
Sektori arenguks on vajalik innovatsioon tehnilistes lahendustes ja materjalides, digilahenduste kasutamine, energiatõhusamad ja kiiremad ehitamismeetodid, hoonete keskkonnajalajälje vähendamine, tööjõu tootlikkuse tõstmine ning palju muud.
Samas on tööjõu uuring „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitus“ toonud välja, et 40% ehitussektori oskustöötajatest ei oma erialast haridust. Ka üle 20% ehitusvaldkonna juhtidest ei oma erialast haridust.
Statistikaameti andmetel teenivad ehitus- ja kinnisvarasektoris enim ehitusinsenerid – 2024. aasta neljandas kvartalis brutokuupalk keskmiselt 3124 eurot. See ületab samal ajaperioodil Eesti keskmist töötasu (2062 eurot), kuid jääb alla teiste kõrgelt haritud spetsialistide töötasudele. Advokaadid, finantsjuhid ja IKT-juhid teenivad keskmiselt vastavalt 3591, 4072 ja 5232 eurot.
Probleem tekib oskustööliste palkades. Üldehitajad teenisid 2024. aasta neljandas kvartalis keskmiselt 1319 ja mediaanpalgana 1149 eurot. Üldehitajaid on Eestis 9389 meest ja 96 naist. Miinimumpalk Eesti on 2025. aastal 886 eurot.
Miinimumpalk ja koolitused
Eesti võiks ehitus- ja kinnisvarasektoris kaaluda töökogemuse ja kutsetunnistustega seotud miinimumpalga nõudeid. Kokkuleppelised miinimumpalga tasemed on Eestis tervisehoiusektoris ja näiteks Soomes ehitussektoris.
Miinimumpalga tasemed aitaks ühtlustada konkurentsi sektoris. Eeldatavasti keegi ei taha töötasude pealt optimeerida, aga kui konkurents seda tingib, siis see siiski juhtub. Ennekõike mõjutaks see positiivselt just sektori kõige madalapalgalisemaid töötajaid.
See looks ka ülikoolide ja kutsekoolide lõpetajatele selged väljavaated, milline oleks tööturul oodatav töötasu. Inseneride juurde koolitamine on järjest keerukam.
Riik võiks kutseoskusteta töötajatele pakkuda toetusi ja sihitud õppeprogramme, et ka need inimesed jõuaksid kutseoskusteni, millest on tööjõuturul puudus. Eespool mainitud 1149eurose brutotöötasuga kuus (umbes 1000 eurot neto) on raske end koolitada. Pealegi on see mediaanpalk, mis tähendab, et pooled üldehitajad teenivad sellestki vähem.
Läbi koolituste jõuaksid nad ehk paremate oskuste ning ka parema töötasuni. Kindlasti on ka neid, kellel on head oskused, aga puudub kutsetunnistus või formaalne haridus.
Hetkel kuum
Keskkond, mida ehitame
Ehitussektoris töötab umbes 60 400 inimest ja kinnisvarasektoris 12 900 inimest. Niisugused otsused hakkaksid ehitus- ja kinnisvarasektorit nügima järk-järgult paremuse suunas. Samuti oleks neil positiivne mõju laiemalt kogu Eesti ühikonnale. Rohepööret ehitus- ja kinnisvarasektoris ilma kvaliteetse tööjõuta ära ei tee.
Selline idee on nii Eestis kui ka välismaal praktikas juba järele proovitud ja toimiv lahendus. Kui viimaste aastate kriisides on hinda läinud tervisehoiutöötajad ja seejärel kaitseväelased, siis loodetavasti järgmisena on järjest olulisemad ehitus- ja kinnisvarasektori töötajad, et realiseerida suuri ja vajalikke projekte.
Me veedame enamus aega siseruumides ja ülejäänud aja avalikus ruumis. Ehitatud keskkonnal on oluline mõju inimese tervisele ja meeleolule.
Eesti on viimastel aastakümnetel tänavapildis väga palju muutunud ja arenenud. Ehitussektori tulevik võiks olla hästi kvalifitseeritud ja tasutatud juhid, insenerid ja valdkonna spetsialistid.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
Seotud lood
Inseneeriaõpe peab jõudma iga õpilaseni algkoolist gümnaasiumini, kirjutab inseneeriaõpetaja Rasmus Kits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti tervishoiusektor vajab tunniajast nihet, mis muudaks väga palju, kirjutab Eva-Maria Rinkevicius arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Viimane käibemaksumäära tõstmine ei andnud riigieelarvele enam praktiliselt mingit efekti, seevastu järgmine plaanitav tõus lööks naela meie majanduse kirstu, kirjutab Aivo Liiv arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Roteeruv valimissüsteem suurendaks oluliselt valitavate kogude kompetentsust, kirjutab endin Lääne-Viru Arenduskeskuse juht Aarne Leisalu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.
Enimloetud
1
3
6
Kohtualused peavad süüdistusi põhjendamatuks
Viimased uudised
"Eesti loodusturismi maht saaks kasvada kordades"
Kohustuslik kirjandus otsustajatele
Hetkel kuum
Kohtualused peavad süüdistusi põhjendamatuks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele