Eesti tervishoid vajab tunniajast nihet
Eesti tervishoiusektor vajab tunniajast nihet, mis muudaks väga palju, kirjutab Eva-Maria Rinkevicius arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti tervishoid on olnud aastakümneid meie eduloo lahutamatu osa. Mõelgem selle üle, et meie arstid ja õed on maailmatasemel spetsialistid, kes suudavad piiratud ressurssidega pakkuda väga kõrgetasemelist ravi.
Samas on tervishoiusüsteem jõudnud murdepunkti, kus see ei tooda noori arste ja õdesid enam nii palju juurde, kui meie vananev ühiskond vajaks. Lahkutakse erasektorisse või leitakse pärast õpingute lõpetamist mõni teine väljund, kuna riiklik tervishoiusüsteem ei toeta enam noorte inimeste kaasaegseid elu- ja töötingimusi.
Üheks lahenduseks oleks tööaja reform.
08:00–16:00 on eilne päev
Siiani on meil meditsiinisüsteemis tugevalt juurdunud Nõukogude Liidu „tootmisühiskonna pärand“. Varasematel aegadel oli enamik inimesi seotud tööstuse ja põllumajandusega ning tööpäev algas väga vara – tihti juba kell 6 või 7 – ja lõppes kah varem. Toona kohaldati tööstustöölise päevakava järgi töökorraldust ka riiklikes asutustes, seal hulgas meditsiiniasutustes, kes järgisid kindlat tööpäeva rütmi 08:00–16:00, mis kõik olid osa suuremast bürokraatlikust süsteemist.
Nüüd oleme jõudnud kaasaega, aga seda mitte meie tervishoiusektori tööaja korralduse osas – 08:00–16:00 kehtib endiselt. See on kunagise ajastu norm, kui ka koolid ja lasteaiad avati varem. Vanal ajal oli ka ühistranspordi- ja liikumiskultuur teistsugune.
Ühiskond on muutunud ning tekkinud on vajadus töö- ja pereelu tasakaalustada. Koolid ja lasteaiad on kohandanud end vastavalt perede vajadustele, lükates alguse hilisemaks, kuid meditsiini töökorraldus pole samamoodi arenenud.
Kontoritöö algab enamasti kell 9. Algkoolide esimesed tunnid algavad sageli kell 9. Lasteaedade programm samuti algab kell 9.
Kuigi lasteaedades on veel vananenud süsteemi kohaselt varajasemad valverühmad, kuhu pooluniseid lapsi veetakse, siis leidub palju noori peresid, kus ollakse meditsiinisüsteemist töölt lahkutud või lahkumas just seetõttu, kuna tööaja algus ei toeta lasteaia- ja algkooliealise lastega perede vajadusi. Kui ikka lapsevanema töö algab kell 8, aga algkoolilapse koolipäev kell 9, siis see vanem valib tõenäoliselt lapse heaolu.
Siinkohal peab tervishoiusektor endale otsa vaatama ja mõtlema, kas on ikka tehtud kõik selleks, et hoida oma väärtuslikke spetsialiste, kellest tööturul on suur puudus.
Tervislikumad hommikud
Hetkel kuum
Me oleme kaasaegne ühiskond, kus on hakatud mõistma elus olevaid laiemaid väärtusi. Kasvanud on ka noorte meesarstide arv, kes võtavad julgelt lapsepuhkuseid või vähendavad töökoormust, et olla oma sündinud lapse kõrval ja oma perele toeks. Nad on mõistnud, et töö- ja eraelu vahel peab valitsema tasakaal.
Kui tööpäev meditsiinisüsteemis nihutataks vahemikku 09:00–17:00, annaks see noortele arstidele ja õdedele võimaluse viia oma lapsed rahulikult lasteaeda või kooli, veeta hommikul rohkem aega perega ja alustada päeva tasakaalukamalt. See ei ole pelgalt mugavuse küsimus – me tegelikult teame, et rahulik hommik vähendab stressi, mis omakorda mõjutab positiivselt nii töö kvaliteeti kui ka meditsiinitöötajate tervist.
Lisaks võiks selline muudatus aidata kaasa ka laste heaolule, kuna liialt varajane hommikune kiirustamine ja stress võivad mõjutada nende immuunsüsteemi ja vaimset tervist, mis omakorda põhjustab enam haigestumisi ning seejärel omakorda lapsevanema töölt koju jäämist hoolduslehele, mis omakorda on kulu tervisekassale jne.
Tervishoiusektori tööaja nihe tunni võrra hilisemaks ei vaja lisaraha, küll aga võib anda lisaväärtust, parema vaimse ja füüsilise tervise ning seeläbi tervemini elatud elu, mis omakorda võib luua väiksema koorma tervishoiuteenuste vajadusele tulevikus.
Me räägime ühiskonnas jõudsalt vaimse tervise probleemide kasvust nii noorte kui ka täiskasvanud inimeste seas. Räägime jõudsalt, et puudus on tervishoiutöötajatest. Kõik eelnev on mõtted selle kohta, kuidas neid ühiskonnale olulisi liikmeid märgata ja hoida. Tervishoiusüsteem peab arenema koos ühiskonnaga ja ajaga kaasas käima.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
Seotud lood
Roteeruv valimissüsteem suurendaks oluliselt valitavate kogude kompetentsust, kirjutab endin Lääne-Viru Arenduskeskuse juht Aarne Leisalu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Esimese kodu ostul käib paljudele üle jõu sissemaksunõue, selle võiks asendada üürilaenuga, kirjutab Raul Pirbe arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Inseneeriaõpe peab jõudma iga õpilaseni algkoolist gümnaasiumini, kirjutab inseneeriaõpetaja Rasmus Kits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Edukas Eesti on säästlik ja innovaatiline Eesti. Kirde-Eesti elukeskkonna parandamine aitab lahendada mitmeid sotsiaalseid probleeme ja pakub samal ajal investeerimisvõimalusi, kirjutab Reigo Sindonen Äripäeva arvamuskonkursile „Edukas Eesti“ saadetud artiklis.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.
Enimloetud
1
2
3
Küllike Namm kaebab otsuse edasi riigikohtusse
5
Need on Väike-Maarja valla uued ettevõtted
Viimased uudised
Seitse noort kunstnikku, keda tähele panna
Hea kohasaagi saab live-anduritega püüdes
Hetkel kuum
Küllike Namm kaebab otsuse edasi riigikohtusse
Need on Väike-Maarja valla uued ettevõtted
Hinnatõus on inimesed ettevaatlikumaks muutnud
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele