Rääkides loomasõpradega jahindusest, kirjeldavad nad jahimehi verenäljaste jõhkarditena, kes ei hooli loomadest. Tegelikult on päris palju ka selliseid jahimehi, kes ei käi metsas püss käes loomi jahtimas. Üks selline on näiteks Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum.

- Pärast jahti kogunevad jahimehed jahimajja, et avaldada austust kütitud ulukitele. Foto: Lisette Luik
“Kõikidel jahimeestel pole relvaluba, kuna neil pole selle vastu huvi. Nemad käiva jahil seltskonna pärast, sest neile meeldib looduses käia ning nad austavad loodust,” sõnas Rakvere jahindusklubi esimees Jaan Villak.
Ka Einar Vallbaumi isa ja vanaisa olid jahimehed, aga erinevalt esiisadest, meeldib Vallbaumile tulistada padrunite asemel fotosid. “Pildile olen saanud karu, metssea, põdra, kitsed, rebased, jänesed ja kullid aga mulle meeldib ka jahimehi pildistada - seda, kuidas nad loomi passivad,” rääkis Vallbaum õhinaga enda jahil käimisest.
Ta meenutas naljatamisi, kuidas pärast aastat jahil käimist võeti teda niimoodi seltsi liikmeks, et keegi temalt luba ei küsinud. “Lihtsalt öeldi, et nüüd oled jahiseltsi liige ja ongi kõik,” ütles Vallbaum. Ta kahtlustab, et tema kasuks rääkisid just jahil tehtud fotod, mida ta jahimeestele lahkesti jagas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vaata videost kui osav on karu
Jahimehe Peeter Hussari sõnul võib karu märgata Lääne-Virumaa eripaigus. Oluline on säilitada rahu ja hoida ettearvamatust loomast piisavat kaugust.
Keskkonnaagentuuri raport ulukiasurkondadest ja küttimissoovitustest näitab, et enamuse ulukite asurkonnad on elujõulised. Kesine on vaid ilveste arvukus, samuti on murettekitav metssigade ja veelindude olukord.
Algava hundijahi käigus tohib esmalt küttida 50 looma, nendest 4 Lääne-Virumaal. Möödunud jahihooajal kütiti Eestis 129 hunti.
Keskkonnaminister Tõnis Mölder kutsus kokku maaomanike ja jahimeeste katuseorganisatsioonid, et kokku leppida, mille alusel saavad maakondlikud jahindusnõukogud pikendada jahipiirkondade kasutusõiguse lube.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.