Virumaal on sündinud väga palju inimesi, kes on jätnud suure jälje Eesti kultuurilukku. Kuid siin on sündinud ka inimesi, kelle jälg on sootuks kaugemal. 6. märtsil 1897 ehk täpselt 125 aastat tagasi sündis Kundas 20. sajandi üks olulisemaid Taani heliloojaid Knudåge Riisager.
- Knudåge Riisager. Foto: last.fm
Et insener Emil Riisager oli 1880. aastatel täiendanud põletusahju konstruktsiooni ja patenteerinud selle R-ahjuna, kutsuti ta 1892. aastal Kundasse juhatama kolme R-ahju ehitamist tsemendivabriku tarbeks.
Kundas töötades esindas Emil Riisager samal ajal ka oma kodufirma F. L. Schmidt & Co huve, olles Aseri tsemenditehase ja Valtu telliskivitehase projekti autoriks. Kui tal avanes teise vabriku valmimise järel võimalus kodufirmas parem ametikoht saada, võttis ta selle vastu ning lahkus 1899. aastal Kundast.
Seotud lood
Eesti mees jääb laulumeheks igas olukorras ning laulupidude traditsioon jätkub kõige kiuste. Ka Punaarmeesse mobilisteeritud eesti mehed pidasid sõja ajal kaugel Venemaal oma laulupeo maha. Selle eestvedajaks oli Eesti laskurkorpuse kapellmeister Artur Vahter.
Muusikaajalugu tunneb päris palju nn ühe hiti imesid. Üks taolistest on kindlasti ka täna 130 aastat tagasi Väike-Maarja lähedal Avispeal sündinud Johannes Eduard Liinev.
Täna möödub 124 aastat tuntud koorijuhi ja helilooja Tuudur Vettiku sünnist.
Ilmselt on iga eestlane vähemalt korra kuulnud lauluridu „Vaikne kena kohakene, kõige kallim surmani. Armas isamajakene minu meeles alati.“ Kui mite mujal, siis matustel ikka. Aga enamik on ilmselt kooliski seda laulu õppinud. Martin Körberi luuletuse viisistas pime muusikamees Ferdinand Mühlhausen, kelle nooruspõlv möödus Salla kandis ja kes elas hiljem päris pikalt Rakkes.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.