Abikaasat Irinat tuli aga omajagu veenda. „Väga raske oli ära sõita, ei tahtnud, aga mul on kaks last ja nende pärast oli hirm,“ rääkis ta
Delovõje Vedomostile läbi pisarate Tallinna Lennusadamas, kuhu Serhii oli esimesest šokist veidi toibunud pere Eestiga tutvuma viinud.
Lviv ei asu Poola piirist just väga kaugel, kuid rongisõit sealt piirini kestis terve ööpäeva. Tegelikult võttis sellest ajast enamiku piiril ootamine. Vagunis oli aga umbes 300 inimest. Liikuda polnud võimalik, isegi tualetti oli ülikeeruline pääseda, sest vagun oli nii puupüsti täis.