Joogitootjad uuest korgikohustusest: kasu asemel toob see hoopis kahju
Joogitootjad peavad ühekordse plasti direktiivist tulenevalt jõudma lahenduseni, mis võimaldaks juba 2024. aasta suvest müüa karastusjooke nii, et kork oleks püsivalt pudeli küljes. Tootjate sõnul võib see keskkonnale kasu asemel kahju tuua, sest materjalikulu kasvab, kirjutavad Tööstusuudised.
Pikalt planeeritud ühekordse plasti direktiivist tulenevalt peavad joogitootjad juba üsna pea tegema muudatusi tootedisainis, et plastist korgid pärast pudeli avamist selle külge kinni jääksid. See nõue rakendub juba 3. juulist 2024. Direktiivi eesmärk on vähendada plastisaastet ja riski, et kork või kaas loodusesse vedelema jääb või muul moel keskkonda reostab. Tootjate hinnangul võib see aga keskkonnamõju hoopis suurendada.
Vähemalt 5 protsenti, aga mõnikord ka koguni 25 protsenti on toidu- ja joogitootjad juba pidanud hindu tõstma ning arvestades kasvavaid kulusid, näevad kõik, et tuleb veelgi tõsta.
Eesti riik seab väiketootjad ebasoodsamasse olukorda võrreldes samasuguste ettevõtetega Euroopa Liidu teistes riikides. Eesti Väikepruulijate Liidu ja mittetulundusühingu Eesti Veinitee juhatuse liige Tiina Kuuler selgitab Äripäeva arvamusartiklis, kuidas riik ei hooli väiketootjate toetamisest, ettevõtjate võrdsest kohtlemisest, kodumaise tooraine kasutamisest ega enda varasematest lubadustest.
Kahe kriisi küüsis vaevlevad ettevõtjad soovivad valitsuselt koroonapiirangute lõppu ja kahju hüvitamist, teatas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon EVEA.
Valitsuse otsus kompenseerida äritarbijale jaanuarist märtsini 100% elektri võrgutasust on Estonian Celli juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul tööstusele hädavajalik otsus.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.