Küllike Nammi ja AQVA Hotelsi ühte kasusaajat kahtlustatakse suures kelmuses

Kelmuse tulemusena on kohus Aseri sadama ümber käinud tsiviilasjas mõistnud OÜ-lt Roodevälja Terminal välja nõude, mida tegelikult ei olevatki olemas. Lisaks kahtlustatakse Nammi võltsitud dokumendi kasutamises ning Tamme teadvalt valeütluste andmises.

Just nii selgub ühest veebruarikuisest Tartu ringkonnakohtu määrusest, millega jäeti Roodevälja Terminali hagi tagamise taotlus rahuldamata, kirjutab tänane Äripäev.

Prokuratuuri kinnitusel on tõesti pooleli kohtueelne menetlus tsiviilasjas Viru maakohtu eksitamises. Kohut on riiklikku süüdistust esindava asutuse hinnangul eksitatud valeväidetega ning seetõttu on kohus mõistnud OÜ-lt Roodevälja Terminal välja nõude, mida tegelikult ei ole olemas ning seetõttu ei olnud ka väljamõistmiseks alust.

Tekkinud on juriidiliselt huvitav olukord, kus juba 2019. aastal jõustunud kohtuotsusega on Kalev Kanguri firma MV Finantseeringud OÜ kasuks Mihkel Miilpalult välja mõistetud koos viivisega üle 220 000 euro ning Miilpalu firmalt Roodevälja Terminal ligi 635 000 eurot koos intressi ja viivisega.

Kohtuotsuse alusel tegeleb nõudega kohtutäitur ning Roodevälja Terminal püüdiski nüüd kohtu kaudu sundtäitmist peatada. Ettevõtte argumendiks oli, et kohtueelses menetluses on kriminaalasi, milles kahtlustatakse maakohtu eksitamist ning kohus on teinud otsuse nõude osas, mida polegi olemas.

Kui maakohus võttis määruse tegemisel aluseks kriminaalasja ja leidis, et sundtäitmise peatamine on põhjendatud, siis ringkonnakohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Teise astme kohus märkis, et ainuüksi kriminaalmenetluse algatamine ei saa olla aluseks jõustunud kohtulahendi täitmise peatamisele.

Seega olukorras, kus hageja leiab, et jõustunud kohtulahend tsiviilasjas on ebaseaduslik seetõttu, et see põhineb tunnistaja valeütlustel ja muul kahtlustuse saanud isikute tegevusel, on hagejal võimalik alustada otsuse teistmismenetlust. Eelnevalt on vajalik kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastada tunnistaja valeütlused, leidis ringkonnakohus.

Kohtu hinnangul ei ole seadusandja sellises olukorras ette näinud õiguskaitsevahendina sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist ja seda hagi ei saa ka tagada.

Kui kinnistud müüakse täitemenetluses heausksetele ostjatele maha, aga hiljem selgub kriminaalasjas, et mingit nõuet tegelikult polnud ja asjaga seotud isikud mõistetakse ka süüdi, siis Roodevälja Terminali esindava vandeadvokaadi Tarmo Pilve sõnul esitab ettevõte nõude Eesti riigi vastu ning maksumaksjal tuleb kogu kahju hüvitada.

Ärimees Oleg Ljadoviga seotud AS Kalotex müüs 2012. aasta augusti alul Aseri sadama kinnistud ametlikult 50 000 euroga Roodevälja Terminalile. Nädala jagu varem oli Roodevälja Terminal saanud Tamme firmalt T.R.Tamme Auto laenulepingu alusel 400 000 eurot.

Miilpalu kinnitusel maksis ta kogu saadud raha Aseri sadama kinnistute ostuks – 50 000 eurot ametlikult Kalotexile ning 350 000 eurot sularahas Ljadovile.

Juba septembri keskel võõrandas Roodevälja Terminal kinnistud 95 000 euro eest kuu varem asutatud OÜ-le Aseri Sadamad, kelle omanikuks on Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ ning juhatusse kuulus Küllike Namm.

Miilpalu on kohtule märkinud, et kogu näitemäng oli vajalik selleks, et Tamm soovis Aseri sadamat endale, aga Tamme suhted Ljadoviga olid üliteravad.

Tamme ettevõte aga soovis Roodevälja Terminalilt võlga tagasi, sest ehkki Miilpalu kinnitusel vormistati 350 000 euro sularaha maksmise kohta Ljadoviga dokument, läks see tema sõnul kinnistute edasimüügiga advokaat Nammi kätte.

Seega oligi tekkinud sõna-paberi vastu olukord, kus Miilpalu väitel maksis ta kogu saadud 400 000 eurot Aseri sadama ostuks ning Tamm on Nammi advokaadibüroo kaudu saanud tegelikult sadama omanikuks.

Kuid Tammel oli laenulepingust tulenev võlanõue, mida Roodevälja Terminal ei olnud tähtajaks täitnud ning ametlikult omandisuhet Tammel Aseri sadamas pole.

Et Ljadov suri juba 2013. aastal, ei saanud ka tema käest tagantjärele enam rahade liikumise asjaolude kohta küsida.

Tamme firma T.R.Tamme Auto, mida esindas advokaat Namm, loovutas 2017. aastal nõude Roodevälja Terminali vastu Kanguri ettevõttele MV Finantseeringud. Samal ajal läks ka Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolt 2011. aastal Miilpalule antud 103 000 euro suuruse laenu nõue Kanguri ettevõttele.

MV Finantseeringud esitaski hagi Miilpalu ja Roodevälja Terminali vastu kohtusse ning kohus tunnistas osaliselt nõuete olemasolu.

Ehkki Miilpalu esitas mõne aasta eest kuriteokaebuse, siis Tartu ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumini jõudnud vaidluses jõudis kohus järeldusele, et kahtlused kelmuse ja valeütluste andmise kohta vaidluse all olevas tsiviilkohtumenetluses olid alusetud.

Vahepeal aga lisandus olulisi tõendeid ning eelmisel aastal ikkagi algatati kriminaalasi, milles praeguseks on kohtueelne menetlus prokuratuuri teatel lõpule jõudmas.

„See on valejutt. Ma ei taha üldse teiega rääkida. See on täielik möga, mida te räägite,“ reageeris Tamm telefonikõnele.

Tamme esindav Ellex Raidla vandeadvokaat Martin Triipan silus kliendi reageeringut, märkides, et Tammel on ka Porto Franco kriminaalasi pooleli ja ta võis asjad segamini ajada.

Aseri sadamaga seotud kriminaalasjas ei pidanud Triipan esitatud kahtlustust veenvaks ega põhjendatuks. Teema on tema sõnul analüüsitud põhjalikult läbi juba laenu tagastamist puudutanud tsiviilasjas kolmes kohtuastmes.

„Jõustunud kohtuotsust tsiviilasjas ei saa kriminaalasjas revideerida ei prokurör ega teine kohtunik. Tähelepanuväärseks võib pidada sedagi, et teema keskmeks oleva kohtuotsuse täitmiseks ehk tasumata laenu sissenõudmiseks käib juba pikemat aega kohtutäituri vedamisel täitemenetlus, mida ei ole seni peatatud. Kaitsjad on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist, sh esitanud tõendid, mis kinnitavad kuriteo tunnustega tegude puudumist,“ kommenteeris Triipan.

Lisaks kelmusele kahtlustab prokuratuur tuntud vandeadvokaati Küllike Nammi ka võltsitud dokumendi kasutamises.

Nimelt esitas Namm kohtule notariaalse volikirja, mille järgi on tal Toomas Tamme abikaasana volitus ärimehe esindamiseks. Tegemist oli notari apsakaga, kuid sellegipoolest esitati talle kahtlustus võltsitud dokumendi kasutamises.

Viru maakohtus oli 2018. aasta kevadel pooleli Aseri sadama ümber käiv võlavaidlus. Maadevahetuse kriminaalasjas tuntuks saanud endise maa-ameti juhi Kalev Kanguri firmale oli loovutatud võlanõue Mihkel Miilpalu ja Roodevälja Terminal OÜ vastu. Hagetavad summad olid kuuekohalised.

Selgus aga, et sama aasta esimesel tööpäeval oli Rakvere notar Irma Rahnu vormistanud Toomas Tammele volikirja, mille järgi volitas Tamm ennast esindama Küllike Nammi kui oma abikaasa.

Rakvere on suhteliselt väike linn ning juba aastakümneid õigusvaldkonnas tegutsevad inimesed teavad üksteist vägagi hästi. Ehk pole just suur saladus, et Nammi abikaasa on Andres Namm.

„Kahetsusväärselt sattus volikirja inimliku eksituse tõttu viga ning tegelikult ei ole volitaja volitatu abikaasa. Vea ilmnedes võtsin ühendust volitatuga ning viga parandati nii notari arhiivis kui volitajale väljastatud volikirjas,“ selgitas notar Rahnu 2020. aasta maikuus juhtunut Äripäevale.

Viga ei märganud lisaks Tammele ja Rahnule ka Namm ega Viru maakohus, kuhu volikiri esitati.

Ikka juhtub apsakaid, võiks kokkuvõtteks öelda. Kuid praegu on prokuratuur selles episoodis esitanud Nammile kahtlustuse võltsitud dokumendi kasutamises.

Nammi kaitsja, Soraineni vandeadvokaat Norman Aas kommenteeris, et Nammile esitatud kahtlustus on arusaamatu ja õiguslikult nonsenss.

„Küllike Namm ei olnud kõnealuse tsiviilkohtumenetlusega sisuliselt seotud ja suhtles kohtuga vaid ühe tunnistaja nimel volikirja alusel advokaadina. Volikirja oli sattunud seejuures kogemata ekslik viide, nagu ta oleks selle isiku abikaasa. Samas see asjaolu ei muutnud mingilgi viisil selle volikirjaga kaasnenud õigusi või kohustusi,“ ütles Aas.

Aasa sõnul tuvastati eeluurimise käigus, et see viga tekkis notaribüroo ühe töötaja inimliku eksituse tõttu, kui ta volikirja projekti ette valmistas ja mida keegi hiljem kahjuks ei märganud. Sellel põhjusel on kriminaalmenetlus dokumendi võltsimise osas notari suhtes tänaseks ka lõpetaud.

„Seetõttu on eriti arusaamatu, et Nammile heidetakse ette võltsitud dokumendi kasutamist, kuigi prokurör on tänaseks ise jõudnud järeldusele, et keegi seda volikirja tegelikult võltsinud ei ole,“ imestas Aas.

Endise riigi peaprokuröri Aasa arvates ei kuulu kriminaalasi ka Lääne ringkonnaprokuratuuri uurimispädevusse, kuna väidetavad kuriteod leidsid aset Viru ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas.

Lisaks kahtlustusele Aseri sadamaga seotud kriminaalasjas on Küllike Nammile esitatud kahtlustus toimingupiirangu rikkumises Käsmu sadama detailplaneeringu menetluse ajal. Prokuratuuri teatel on selleski kriminaalasjas kohtueelne menetlus lõpule jõudmas.

Kalev Kanguri kaitsja, TGS Balticu vandeadvokaat Dmitri Teplõhh ütles, et kahtlustus on täiestu alusetu ja paljasõnaline.

„Kahtlustus on peaasjalikult üles ehitatud kannatanu Roodevälja Terminal OÜ ja tema seadusliku esindaja Mihkel Miilpalu ütlustele ja puudutab sisuliselt samu asjaolusid, mida käsitleti põhjalikult juba tsiviilkohtumenetluse raames. Nimetatud tsiviilasjas on olemas tänaseks jõustunud kohtuotsus ja Mihkel Miilpalu esitatud mitmed erinevad „versioonid“ pooltevahelise võimaliku õigussuhte (seltsing, tööleping, tööettevõtu leping vms) kohta ei ole kinnitust leidnud, kuid neid käsitleti kohtute poolt põhjalikult ja selle tulemusel MV Finantseeringud OÜ hagi rahuldati," kommenteeris Teplõhh.

2021. aastal algatatud kriminaalmenetluse abil ei ole tema arvates võimalik tsiviilmenetluses tehtud lahendit revideerida ega kohtuotsusega tuvastatud võlgnevust olematuks teha.

"Seega on see menetlus minu kliendi suhtes üksnes ressursside raiskamine. Ootame kiiret menetluse lõpetamist kuriteokoosseisu puudumise tõttu või kindlat õigeksmõistmist, kui prokuratuur otsustab asja kohtusse saata," ütles Teplõhh.