Otepää arvatav punaarmeelaste ühishaud osutus võltsinguks

Väidetav Teises maailmasõjas langenute ühishaud koos 1957. aastal rajatud ja 1970. aastatel uuendatud hauatähisega asus Otepääl Tartu tänava ja Palupera tee nurgal, kuhu Nõukogude okupatsiooni ajast pärinevatel andmetel pidi olema maetud 34 inimest.

Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et oli ootamatu, et arvatavasse sõjahauda ei olnud maetud mitte kedagi. "On küll tavaline, et ametlikud andmed langenute arvu kohta ja see, kui mitme inimese säilmed hauast tegelikult leitakse, ei klapi, kuid et sõjahaud osutub täielikult propagandistlikuks võltsinguks, on Eestis esmakordne," rääkis Lill.

Otepää vallavanem Jaanus Barkala sõnutsi sai kinnitust kohalik pärimus. "Ka vanemad kohalikud inimesed kinnitasid, et sinna pole tegelikult kedagi maetud. Mul on hea meel, et Otepää linnaruum vabanes ebasobivas kohas asuvast ja fiktiivsest monumendist," ütles Barkala. Otepää vald pöördus kaitseministeeriumi juures tegutseva sõjahaudade komisjoni poole ebasobivalt keset linna asuvasse hauda maetud langenute ümbersängitamiseks kalmistule tänavu aasta alguses.

Vastavalt sõjahaudade kaitse seadusele korraldas väljakaevamised kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev Eesti sõjamuuseum koostöös Otepää vallavalitsuse ja Eesti kütusemüüja Olerex valdusfirmaga AS Aqua Marina, mis kinnistut vallalt rendib.

Pärast Teist maailmasõda hakati Eestis keskvõimu korraldusel sõjas langenute üksikhaudu koondama nn "vennashaudadeks" asulate keskustesse, et sel viisil luua "pühamud", millel on matmispaiga puutumatus. Nii rakendas Nõukogude võim surnud ideoloogilise kasvatustöö ja inimeste ajalooteadvuse ümberkujundamise teenistusse.

2007. aastal võttis Riigikogu vastu sõjahaudade kaitse seaduse, mis võimaldab ebasobivasse kohta maetud sõjas langenud koos hauamonumendi teisaldamisega ümber matta kalmistule.

Viimase paarikümne aasta jooksul on Eestis ümber maetud sadu Teise maailmasõja osapoolte - nii Saksa kui ka Punaarmee langenute säilmeid.

Vanadest ajalehtedest saab lugeda vähemalt kahest matmisest:

8. detsembril 1940 maeti kohta, kus praegu asub Rakvere punamonument ümber umbes 30 inimese säilmed, kes olid tapetud aastatel 1918–19 valge terrori ajal (sh 12 raudtejaama juures sakslaste poolt hukatud punakaartlast).

22. aprillil 1945 maeti ümber 50 hukkunut - ümbruskonnas langenud punaarmeelased, partisanid, hukatud parteitöötajad jt .