Terviseameti ülevaatest selgub, et nakatumiskordaja R on suuna alla võtnud ja haiglasse toimetati nädalaga vähem inimesi, kuid haiguse riskitase on keskmine ja suhtarv elanikesse kasvas. Viimase kahe nädala jooksul nakatus Lääne-Virumaal COVID-19 viirusesse 113,8 inimest 100 000 elaniku kohta.

- Vaktsineerimiskeskus Tartus. Foto: Liis Treimann
Hea uudis on, et nakatumiskordaja R on langenud nädalaga 1,3 pealt 1,03 peale. Mitte nii hea on, et seisuga 11. juuli on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 188,7 (seisuga 4. juuli oli 161,3).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tamsalus palju viirusosakesi
Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 107 COVID-19 patsienti. 26. nädalal avati haiglates 97 uut COVID-19 haigusjuhtumit. Statistiliste näitajate järgi on haigestumus kasvutrendis.
Terviseameti nädalaülevaate kohaselt on COVID-19 haigestumuse langus pidurdunud. Pühadenädala tõttu pöörduti arsti poole küll vähem, kuid seda enam näitab statistika haigestumise kasvu.
Möödunud nädalal kinnitati Eestis laboratoorselt 64 gripiviiruse juhtumit, nädal varem 89 juhtu. Suuremat viiruse levikut see terviseameti hinnangul siiski veel ei näita.
Palju räägitakse koroonaviirusest, selle ennetamisest ning ravist. Selle kõrval kiputakse ära unustama, et sügis-talvisel hooajal on liikvel väga palju erinevaid hingamisteede viiruseid ning juba on Eestimaale jõudnud ka gripp.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.