Elanike arv loendusel ja registris erineb kohati väga palju
Kuigi eelmise aasta viimase päeva seisuga läbi viidud rahvaloendus oli registripõhine, erineb rahvaloenduse tulemusel saadud elanike arv ja rahvastikuregistri põhine elanike arv kohati üpris palju.
Rahvastrikuregistri andmetel elas 1. jaanuari seisuga Lääne-Virumaal 58 122 inimest. Registripõhise rahvaloenduse andmetel aga 2021. aasta 31. detsembri seisuga 58 709 inimest.
Kui 2011. aastal läbi viidud rahvaloenduse andmed näitasid, et meil on elanikke arvatust päris oluliselt vähem, siis nüüd on lood vastupidi, aga mitte küll kõikjal.
Nii elas rahvastikuregistri andmetel aasta alguses Haljala vallas 4343 inimest, rahvaloenduse andmetel aga vaid 4090 ehk veerand tuhande inimese võrra vähem.
Samas on Haljala vald ainus omavalitsus Lääne-Virumaal, kus rahvaloenduse põhjal on võrreldes eelmise ehk 2011. aasta rahvaloendusega elanike arv kasvanud. Seda küll vaid 0,3 protsendi võrra.
Teine äärmus on Rakvere linn, kus registri andmetel elas 1. jaanuaril 14 710 inimest, rahvaloenduse andmetel aga 15 141 inimest.
Seotud lood
Võrreldes eelmise rahvaloendusega on eestlaste osakaal elanikkonnast Lääne-Virumaal veidi kasvanud, vähenenud on see vaid Haljala vallas.
Rahvaloendused annavad hea võimaluse uurida lisaks iga-aastasele statistikale, kuidas on muutunud Eesti linnade ja asulate rahvaarv. Kuidas aga defineerida haldusreformijärgses Eestis, kus Tallinn-Tartu maanteel on võimalik näha keset põlde Paide linna silti, kes elab maal ja kes linnas? Loenduse tulemusi tutvustab statistikaameti blogis juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.
Eestis tööle hakkava põgeniku palgalt saadud maksutulu läheb praegu aadressita isikute kategooriasse, isegi kui inimene on omavalitsusse sisse kirjutatud – nõnda näeb seadus ette ka eestlaste puhul. Rahandusministeeriumi andmeil on aga KOVid ise nii tahtnud.
Viimati loendati Eesti vabariigis rahvast 10 aastat tagasi, 2011. aastal. Enne seda olid iseseisvas Eestis rahvaloendused 2000. ja 1934. aastal.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.
Enimloetud
3
4
5
Firmal vanust kõigest aasta ja tarbijate kaebusi juba enam kui 50
Viimased uudised
Hetkel kuum
Firmal vanust kõigest aasta ja tarbijate kaebusi juba enam kui 50
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele