Uhtnas ründas karu naist

Keskkonnaagentuuri raport ulukiasurkondadest ja küttimissoovitustest näitab, et enamuse ulukite asurkonnad on elujõulised. Kesine on vaid ilveste arvukus, samuti on murettekitav metssigade ja veelindude olukord.

Suve hakul helistati Rakvere Jahindusklubi esimehele Jaan Villakule ja küsiti abi. Mitu korda ja mitmest paigast. Kõnede põhjus oli tõsine - mesikäpad otsustasid end sisse seada inimeste kodude juures ja abi ei osatud kuskilt otsida. Augustist algab karujahi hooaeg ja maakonnas võib küttida tosin karu.

Saabunud kevadel on metsloomad, nende seas suurkiskjad üha enam liikvel. Karude ja huntide rüüstetööde ennetamiseks soovitab keskkonnaamet loomaomanikel ja mesinikel oma vara kiskjatõrjeaedadega kindlustada ning ennetada ka teisi lihtsaid toidu leidmise võimalusi.

Kui meie metsade hunte ohustab kõige rohkem ebasoodus avalik arvamus ning karusid küttimine, siis ilvese suurimaks ohuks on pigem toidubaasi vähenemine, selgub uuest suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskavast. Aga loomulikult on küttimine ohuks ka hundi ning ilvese populatsioonile.

15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.