Valitsus otsustas keelustada plastist varrega vatitikkude, õhupalli pulkade jm müügi

Näiteks ei tohi eenõu kohaselt enam müüa plastist vatitikuvarsi, söögiriistu, taldrikuid, kõrsi, joogisegamispulki, õhupallide varsi, vahtpolüstüreenist valmistatud toidu- ja joogipakendeid ning joogitopse. Müügikeeld hakkab kehtima eelnõu jõustumise hetkest.

Osadele plasttoodetele tuleb edaspidi lisada märgistus, millega teavitatakse tarbijat plasti olemasolust tootes ja selle ebasobivast kõrvaldamisviisist ning mõjust keskkonnale. Sellisteks toodeteks on näiteks hügieenisidemed, tampoonid, niisutatud pühkepaber, filtriga tubakatooted, joogitopsid.

Alates 1. jaanuarist 2024. aastast peab avalikel üritustel toidu ja joogi serveerimiseks kasutama korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

Hiljemalt alates 3. juulist 2024 peavad kõigi kuni 3-liitriste plastpudelite plastist korgid ja kaaned kinnituma pudeli külge. 2025. aastaks peab plastist joogipudelite valmistamisel nende koostises olema vähemalt 25% ringlusse võetud plasti.

Täna valitsuses heakskiidu saanud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu direktiivi muudatused, mille ülevõtmise tähtaeg oli juba 3. juulil 2021. aastal.

Keskkonnaministeeriumi teatel selgus 2016. aastal Euroopa Liidus läbi viidud uuringust, et plast moodustab 80–85% mereprügist. Sellest omakorda pool on ühekordsed plasttooted.

„Liikusime täna suure sammu edasi, et vähendada plastireostust meie elukeskkonnas. Uuringud on näidanud, et maailmameres on praeguseks juba üle 150 miljoni tonni plastikut ja igal aastal lisandub hinnanguliselt 5–12 miljonit tonni. Ühekordsetel plasttoodetel on negatiivne mõju meie keskkonnale, tervisele ja majandusele ning seetõttu on viimane aeg võtta vastu konkreetsemad meetmed, millega vältida ja vähendada plastoodete jäätmete teket,” sõnas keskkonnaminister Madis Kallas pressiteate vahendusel.

Plaanitavate piirangute eesmärk on vähendada jäätmeteket, soodustada korduskasutust ja vähendada prügistamist. Muudatused puudutavad ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist.

„Ehkki esmane eelnõu oli pisut ambitsioonikam, oleme nüüdseks huvigruppidega koostöös mitmest algsest ettepanekust loobunud. See aga ei tähenda, et pakenditootjad oleksid vabastatud plasti vähendamise pingutusest. Vastupidi, nad peavad ise otsustama, milliste meetmetega saavutavad oma ettevõttes plastist ühekordselt kasutatavate toidupakendite ja joogitopside ambitsioonika ja pideva vähenemise aastaks 2026,” selgitas keskkonnaministeeriumi pressiteates asekantsler Kaupo Heinma.