Muinsuskaitsepäevad saavad tänavu avapaugu Rakveres, kus ühtlasi esitletakse ka pärandifestivali jaoks valminud näitust “Elav vana linn”.
- Muinsuskaitsepäevade fookuses on tänavu linnasüdamed. Foto: Muinsuskaitseamet
Näitus jutustab 11 lugu vanadest elavatest Eestimaa linnadest. Neid lugusid räägivad inimesed, kes on ise arhitektuurse pärandi hoidjad, ent samas panustavad igapäevaselt sellesse, et vanalinn oleks mõnus elu- ja tegevuskeskkond ka kõigile teistele ning toimiks oma kihistuste toel ja väljakutsete kiuste kogukonnakoondajana.
Avamine algab kell 17 Pikk 22 linnaplatsil (porganditrepi juures). Kui ilm on väga kehv, kolitakse avamisega Rakvere Galeriisse. Avamisele järgneb Rakvere muinsuskaitsealaekskursioon, mida juhib muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder.
Välinäitus on Rakveres 14. oktoobrini ja seda saab külastada ööpäevaringselt. Paralleelselt välinäitusega avatakse
veebinäitus muinsuskaitsepaevad.ee lehel.
Muinsuskaitsepäevad on kord aastas toimuv üle-eestiline festival, mille keskmes on rikas ja mitmekesine kultuuripärand.
Vanalinnad on linnade identiteedi kandjad – kohad, kus ajaloolised ja tänapäevased kihistused moodustavad elava ruumilise terviku. Linnasüda võib olla kultuuriväärtuslik, mugavat elukeskkonda pakkuv ning jätkusuutlikkusele ja kogukonnale orienteeritud nii siis kui see on vanalinn kui ka lihtsalt vana linn.
Tänavuste muinsuskaitsepäevade fookuses on linnasüdamed, mille elavdamisse panustavad säravad inimesed, hoogsad kogukonnad, ettevõtlikud asutused ja tegusad omavalitsused.
Elavate vanade linnade teema tuumaks on kestlikkus ja vanalinnade roll identiteedi kandjatena. "Aastasadade pikkune taaskasutus on kogu oma võlus, ilus ja keskkonnasäästlikkuses meie ees. Enne meid vanalinnas elanud ja töötanud inimestel ei olnud ees rohepöördeprogrammi, vaid neil oli lihtne tarkus - hoia kasutuses seda, mis on ja taaskasuta vanu materjale. Selline tark taaskasutus tekitab inimestele head enesetunnet tänase päevani," rõhutas vanalinnade ühte täiendavat kaasaegset väärtust muinsuskaitseameti peadirektor Liisa Pakosta.
Elavate vanalinnade teemat kandev festival toimub muinsuskaitseameti ja Norra kultuuripärandiameti koostööprojekti „Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu“ raames.
Tänasest nädala lõpuni kestvate muinsuskaitsepäevade kavaga saab tutvuda
SIIN.
Sihtasutus Virumaa Muuseumid pakub täna kell 16 muinsuskaitsepäevade raames ekskursiooni "Siia tuleb mööblimuuseum!?" Rehbinderi majas.
Homme kell 17.30 räägib arheoloog Tõnno Jonuks linnuses selle ehitusloost ja arheoloogilistest välitöödest. Laupäeval kell 11 saab Uno Trummiga teha ringkäigu endises kohtumajas, mis praegu politseimuuseum, kell 13 aga kutsub Kaja Visnapuu fotorännakule Carl Sarapi jälgedes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Muinsuskaitseameti uus peadirektor Liisa Pakosta on uues ametis tegutsenud tänaseks ühe kuu. Vana ja väärtusliku säilitamiseks on uuel juhil mitmeid värskeid ideid. Esmajoones peab ta oluliseks teavitustegevust, et inimesed hakkaksid veelgi sügavamalt mõistma, milleks ja kelle jaoks see kõik vajalik on.
Rakvere vallas tahtis maaomanik teada saada kui palju peitub liiva tema valduste maapõues. Uuringute teostamiseks vald luba ei andnud, viidates looduskaitsealale. Kinnistu omanik andis asja kohtule pureda ja saavutas valla üle võidu.
Kuigi sellest, et Rakvere piiritustehase territoorium võiks muutuda uhkeks elamurajooniks ning sinna võiks tekkida ka midagi Tallinna Telliskivi kvartali taolist, on räägitud juba hea mitu aastat, jõudis piirkonna detailplaneering Rakvere linnavolikogu ette alles eile.
Seadusele vastavalt on müüjal kohustus anda ostjale üle müügilepingus kokkulepitud tingimustele vastav asi. Kui müüja seda ei tee, on tegemist müügilepingu mittekohase täitmisega, mis toob seaduse kohaselt kaasa müüja vastutuse.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.