Septembris alustas Rakvere vallas tööd uus noorsoospetsialist ja juhtimikorraldaja Asti Pärnsalu, kes kuue lapse emana on veendunud, et iga laps ja noor on ainulaande.
- Rakvere valla uus noorsoospetsialist ja juhtumikorraldaja Asti Pärnsalu Foto: Rakvere vald
„Märkamine, positiivsus ja tõeliselt hoolimine on olulised nii noorsootööd tehes kui elus üldiselt,“ märkis Asti Pärnsalu valla kodulehel end tutvustavas artiklis.
Üheskoos Rakvere valla noorsootöötajatega püüab Pärnsalu lastele ja noortele pakkuda lõbusat ja vaheldusrikast ajaveetmise võimalust noortekeskustes. Samuti lubab ta meeldejäävaid üritusi, mis lastel silma tõeliselt särama panevad, mis julgustavad neid mõtlema suurelt ja panevad neid unistama ja katsetama uusi asju.
„Me ei saa ju öelda enne, et me ei oska, kui me pole proovinud! Just sellise enesekindluse püüan edasi anda ka igale NEET sihtgrupi noorele, et kunagi pole hilja uuesti alustada - oluline on leida üles enda seest soov olla ühiskonnas aktiivne,“ sõnas Pärnsalu.
Pärnsalu on lõpetanud Lääne- Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö erialal. „Mul on võimalus olnud töötada erinevate sihtgruppidega - nii erivajadustega inimeste kui sõltuvusprobleemidega inimestega. Naudin inimestega suhtlemist, nende toetamist hetkedel, kui nad seda vajavad. Kõik on võimalik, kui inimene vaid ise midagi tõeliselt soovib,“ lisas ta.
Seotud lood
Hariduskulud moodustavad 70% valla eelarvest
Rakvere valla haridusvõrgu analüüs, mis käivitati möödunud aasta mais, on nüüd lõppjärgus. Neljapäeval toimub töögrupi suur nõupidamine ja ajurünnak tulevikustsenaariumite osas.
Laupäeval tähistati 24 vallas üle Eesti maal elamise päeva. Rakvere vald osales tänavu neljandat korda. Sedakorda kutsuti inimesed Uhtnasse, kus korraldati meeleolukas laat, pakuti lastele põnevaid sündmuseid. Avatud olid ka kodukohvikud.
Lääne-Virumaal hakatakse õpilaste koolist väljalangemist ennetama projektiga „Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks". VIROli eestvedamisel toimub 15. septembril nimetatud projekti avaüritus.
11. aprillil kirjutasime Lääne-Virumaa Uudistes murest, mis saab siis, kui sõjapõgenike lapsed meie valdade lasteaedadesse ära ei mahu, või veel hullem, kui põgenikevoolu tõttu jäävad lasteaiakohata meie enda lapsed. Ehkki tänaseks on Eestisse saabunud üle 50 000 põgeniku, ei ole kevadine hirm õnneks teoks saanud.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.