Avalik pöördumine: väärtustades omavalitsuse kultuuritöötajaid kindlustame kultuuri tuleviku

22. oktoobril tähistame Eestimaa Rahvamajade Päeva. Sel päeval tõstame fookusesse rahvamaja kui rahvusliku identiteedi hoidja, paigavaimu kandja ja elukestvat õppimist võimaldava institutsiooni.

Viimastel kuudel on tulnud ärevaks tegevaid uudiseid kultuuritöö ümberkorraldamisest Eestimaa erinevates omavalitsustes. On mõistetav, et energiaturgudel ja maailmas toimuvad olukorrad mõjutavad tugevalt ka omavalitsuste toimetulekut, ent sellegipoolest teevad teated kultuurikorraldajate koondamisest ja rahvamajade sulgemisest nõutuks. Ressursside kriitilisem planeerimine ja kulude kokkuhoid on praegusel hetkel õigustatud suunad, kuid iga ümberstruktureerimise taga peab olema süvitsi tehtud analüüs.

Otsustajad peavad teadma, mis on ümberkorralduste eesmärk ja suutma analüüsida, kas see eesmärk on saavutatav üksnes institutsioonide kaotamise teel või on eesmärgi saavutamiseks ka teisi võimalusi. Mingil juhul ei peaks neid otsuseid tegema ilma valdkonnas töötavaid inimesi kaasamata!

Eesti Rahvamajade Ühing ühendab Eesti kohalikes omavalitsustes tegutsevaid kultuuriasutusi ja neis töötavaid inimesi. Rahvamajade võrgustikku kuuluvatel inimestel on nii häid kui halbu näiteid kultuurivaldkonna ümberkorraldamistest kohalikes omavalitsustes. Meie hulgas on inimesi, kes on valmis kaasa mõtlema ja nõu andma. Julgustame omavalitsusi meiega ühendust võtma!

Rahvamaja on 19. sajandist pärinev kogukondade endi poolt rajatud kooskäimise koht, mis on meid rahvana teeninud üle 130 aasta, läbi kõigi ajastute ja poliitiliste süsteemide.

Rahvamajast algab meie laulu-ja tantsupidu. See on koht, kus kultuurist osasaamist tarbijana või isetegijana võimaldatakse inimese elukaare täies ulatuses. Rahvamajade võrgustik katab kogu Eestit, see on meie kultuuriline vereringe.

Majadest üksi ei piisa. Suurim väärtus on inimesed nendes majades, kes kannavad kultuurikorralduslikke teadmisi ja oskusi. Neid tuleb hoida!

Rahvamaja töötaja on traditsioonide tundja, kogukonna eestvedaja, koolitaja, ringijuht, aktiivne kollektiivi liige, kohaliku omavalitsuse maine kujundaja.

Rahvamajades tehtav kultuuritöö hoiab kogukondi koos, loob sidusust ja tagab kestliku arengu kogu piirkonnale. Kultuuritöö toob rahva kokku, sündmused aitavad piirkonda turundada ja toovad majanduslikku kasu.

Tänapäeva rahvamajas töötav inimene on koolitatud oma ala spetsialist, kes teeb tööd suure vastutustundega ja enamasti Eesti keskmisest madalama töötasuga.

Järelkasvu kultuuritöötajatele napib, sest noored soovivad leida rohkem tasustatud töökohti. Kultuuritöö ei sobi igaühele, pühendunud inimesed on kulla kaaluga.

Aeg on lõpetada mõtlemine kultuurist kui kulust. Kultuur on investeering. Investeering sellesse, et säiliksid meie keel ja kombed ning et uued põlvkonnad ei jääks ilma kultuurilisest aluspõhjast, mis meie rahvast ühendab.

Ootame kohaliku omavalitsuse kultuurielu ümberkorraldamise protsessis kultuuritöötajate kaasamist! Soovime elamisväärset palka, kultuuritöötaja rolli mõistmist ja väärtustamist omavalitsustes ja ühiskonnas! Ilma kultuuri aluspõhjata jääme kultuurituks rahvaks.

Eesti Rahvamajade Ühingu esinduskogu

199 liikme esindaja