Vaja oleks vähemalt 7 miljardit eurot ning lõdvemaid regulatsioone ja seadusi. Siis saaks Eesti end 2030. aastaks Vene energiasõja hädadest lahti haakida ja oma elektri taastuvatest allikatest kätte.

- Maismaa tuuleparkide arvu peaks mitmekordistama, leiab Rohetiigri raport. Foto: Andras Kralla
2022. aasta kriis on meile näidanud, millised puudujäägid energiaturu suunamises on, nüüd tuleb vaid neist õppust võtta ning vältida, et selle käigus oma konkurentsivõime untsu keerame, on keskkonna ja taastuvenergeetika survegrupi Rohetiigri energeetika teekaardi koostamist koordineerinud Jaanus Purga sõnum.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ebaveres hakatakse põllumajanduse biolagunevatest jääkidest väärtuslikku rohegaasi tootma ja täna pandi tehasele nurgakivi.
Kohalikud omavalitsused saaksid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepaneku järgi nii maismaa kui meretuuleparkide talumise eest iga aastast tasu.
Kadrina vald soovib kaardistada tuuleparkideks sobivad alad. Opositsioonil õnnestus volikogus esimene katse nurjata.
Elektriga seonduv on sel sügisel kõneaineks tõenäoliselt igas kodus. 104 aastat tagasi räägiti samuti väga palju elektrist, sest just täna 104 aastat tagasi jõudis elekter Rakvere linna.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.