Kui 1930.-tel aastatel taheti Rakveret Eesti tolmupealinnaks nimetada, siis sama hästi oleks võinud valikus olla ka poripealinna tiitel.
- Carl Sarap on selle pildi Vee tänavast teinud suvel, aga võib aimata, milliseks mülkaks võisid uulitsa muuta porikuu tujukad ilmad. Foto: SA Virumaa Muuseumid
Rakvere linnavalitsuse jaoks on linnatänavad ikka olulised olnud, olenemata aastanumbrist. Nii ka 90 ning 95 aastat tagasi.
1927. aasta oktoobri teises pooles kerkis Rakveres päevakorrale linnatänavate valgustamine. Ning seda eriti just äärelinnas, kus tänavad olid jubedas seisukorras.
„Kuna uued linnaosad oma sillutamata teede poolest võimata halvad, on seal nii jala- kui ka hobusemehel vilets liikuda. Kõnniteed, kui üldse võib tarvitada nende teeradade kohta seda sõna, on tihtigi veel sauega kaetud. Kõige selle tõttu tuleb seal sügisel, kus pimedad õhtud, tõsiseid surmasõlmesid keha, mis sageligi kusagile porilompi kukkumisega lõpevad.
Seotud lood
Natuke kummaline on, et 90 aastat tagasi olid inimesed kimpus samade probleemidega, millega tänapäevalgi. Ka tänane meenutus algab just ühe taolise looga.
90 aastat tagasi oli kalender täpselt sama, mis tänavugi – 14. mai oli laupäev ja 15. mai pühapäev. Kevad venis oma venimist ja oli tänavusest hullemgi. Aga tegu oli suure pühadenädalavahetusega, mis kujunes paraku üpris veriseks.
90 aastat tagasi oli 23. august pühapäev. Puhkepäev seega, mil rahvast palju teedel liikvel. Eriti veel Haljala-Võsu maanteel. Ja õnnetusedki ei jäänud toimumata. Kurioosne on aga see, et kaks meest suutsid mõnetunnise vahega kaks korda avariisse sattuda.
Täpselt 91 aastat tagasi, 3. märtsil 1931 jõudis Venemaalt vangilaagrist koju Palmsest pärit laevakapten Arnold Jalakas, kelle juhitud laeva oli Nõukogude Liit 1929. aasta sügisel kaaperdanud.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.