Vanemaealised mäletavad kindlasti veel leheveergudel ilmunud humoorikaid pajatusi, mille autoriks oli Kihva Värdi. Need ilmusid ka raamatutena, nagu ka kaheosaline Kihva Värdi elulugu, mis nägi trükivalgust küll alles 1990.-tel aastatel.

- Kuni 1960. aastani õpetati kirjatehnikat lineaarsüsteemi alusel - kirjutati erilineeringuga vihikutesse paiskirja. Uue süsteemi järgi kirjutati Riho Lahi eestvõttel algusest peale ühele joonele nöörkirjas. Foto: TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum
Kihva Värdi varjunime taha peitus 27. oktoobril 1904 Palmse vallas Võhma külas sepa peres sündinud Richard Heinrich Lahi, kes hiljem oma eesnime Rihoks eestistas.
Pärast algkooli lõpetamist (1921) asus ta õppima Rakvere Õpetajate Seminari, mille lõpetas 1927. aastal. Järgnesid tööaastad algkooliõpetaja või -juhatajana Eesti eri paigus – Narvas, Varnjal, Võsul, Võiperes ja Tartus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
25. oktoobril 1893. aastal sündis Rägavere vallas Mõdrikul Willem Reimani naisel Maiel poeg Rudolf Edmund, kellest sirgus teenekas Virumaa koolimees ning õpikute ja luulekogude autor.
Eesti Ajakirjanike Liit avab 25. mail kell 13 Rakveres Tallinna tänav 30 mälestustahvli ajakirjanik Ott Koolile.
Harjumaa Muraste mõisa aednikul Jaan Krusteinil oli kuus poega, kellest kolmest kasvasid meie kultuuriloos päris olulised tegelased. Need olid Otto, Peeter ja Ernst.
Täna möödub 135 aastat kõige tõelisema rahvakirjaniku Oskar Lutsu sünnist. Oma kuulsaima teose ehk „Kevade“ kirjutamisega tegi Luts algust Rakkes.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.