Luuletav pedagoog juhtis Rakveres musterkooli

16-aastaselt lõpetas Rudolf Reiman (ka Reimann) Rakvere linnakooli, kus tema klassivendadeks olid teiste hulgas kirjanik Jüri Parijõgi, kultuuriloolane Arnold Liiv, hilisem Viru maavanem Karl Pajos ja veel mitmed tuntud tegelased. Sama kooli juures toimunud kursustel omandas Reiman vallakooliõpetaja kutse.

1911. aastal sai mehest õpetaja Tartumaal Rasina-Laane algkoolis. Seal sai ta valmis ka oma esimese luulekogu “Lambi valgel”. 1915. aastal siirdus Reiman Jõgevale ning pärast Vabadussõda sai tema töökohaks alul Räpina reaalgümnaasium, seejärel aga kaheksaks pikaks aastaks Võru õpetajate seminar.

Jõgeval kirjutas Reiman luulekogu “Vaikus”, Räpinas “Päikeseratas”, Võrus “Läbi öö”. Kirjandusloolased on leidnud, et Reimani looming on lähedane Ennole ja Ridalale, kuid ehk pisut abstraktsem. Reimani luulele on tunnuslik värsitehniline meisterlikkus ja kalduvus eksperimenteerimisele.

1925. aastal ilmus trükis näidend “Painaja”, mis kujutas endast rahva vabadusideaale ülistavat ekspressionistlikku draamat. Reiman oli kasutanud libahundimüüti, kusjuures teoses on mitmeid tuntavaid motiivilaene Bornhöhelt ja Kitzbergilt. Siiski suhtus kriitika näidendisse küllalt soojalt.

Ka kirjutas-koostas mees terve rea õpikuid ning pedagoogilisi metoodikakäsiraamatuid.

Kui õpetajate seminare sulgema hakati, otsis Reiman töökohta kodule lähemalt. Kuna ta oli selleks ajaks juba küllalt populaarne, ei olnud tal raskusi osutuda 12 kandidaadi hulgast valituks Aseri algkooli juhatajaks.

Aseris töötas Reiman neli talve, seejärel veel paar aastat Kohtla-Järvel. Kaevanduspiirkonna õhk mõjus aga koolipapa kopsudele halvasti ning seetõttu tuli Reiman koju tagasi ning hakkas vabakutseliseks kirjameheks.