3. veebruaril 1883 Jäneda külje all Läpi külas Aru mõisa metsa- ja põlluvahi vanima lapsena sündinud Jakob Kents oli mõnes mõttes kummalise elukäiguga mees. Teistele hakkas ta kooliharidust jagama juba 19aastaselt, ise lõpetas aga gümnaasiumi alles pärast oma 41. sünnipäeva.

- Jakob Kents oma töölaua taga. Foto: Tapa muuseum
Ja see polnud sugugi veel kõik – seejärel astus ta ülikooli, lõpetas selle ning takkapihta kaitses 51aastaselt ka magistritöö. Ning pärast ilmasõda sai temast Tartu ülikooli kateedrijuhataja.
Kooliharidust Jakob Kents natuke ikka sai – 1892-1895 õppis ta koduses Läpi vallakoolis, seejärel oli aga viis aastat Aru mõisas tööpoisiks – suviti põllul, talvel metsa vedamas. 17aastaselt läks ta aastaks õppima Harjumaale Aruküla õigeusu kooli, seejärel veetis veel aasta Liiguste ministeeriumikooli pedagoogikaklassist, kus sai vallakooliõpetaja õigused. Ja õpetaja sai temast kogu ülejäänud eluks.
Esimene töökoht oli tal Ambla külje all Raka vallakoolis. 1905. aasta revolutsiooni tuultest õige pisut kantud noor kooliõpetaja sattus aga vastuollu oma kohaliku ülemuse ehk Ambla pastoriga ning pidas paremaks kodumaa tolmu jalgadelt pühkida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.