"See oli kõige hullem loodusnähtus, mida olen näinud"

"See oli kõige hullem loodusnähtus, mida ma oma elus näinud olen," ütleb Eelmets.

Eesti Rahva Muuseum (ERM) koos päästeameti ja naiskodukaitsega kutsub üles jagama lugusid, fotosid ja esemeid sellest, kuidas inimesed erinevates kriisides on hakkama saanud ning mil viisil osatakse täna nutikalt ohuolukordadeks valmis olla.

Tolle üleskutse valguses jagab Maria Eelmets oma lugu 2010. aastal Lääne-Virumaad laastanud augustitormist, mis muutis noore naise valmisolekut kriisideks.

Maria oli parajasti oma vennalastega mängimas, kui sõbrad Rakverest helistasid ja hoiatasid, et nendest läks üle just hiigeltorm, millega kaasnesid metsikud tuuleiilid: „Mäletan, kuidas mõtlesin, et mida nad ometi räägivad - küllap on see jutt liialdatud ja pool sellele juurde pandud. Arutlesime emaga, et isegi kui midagi sellest tormist ka jõuab meieni, siis ilmselt kaotab see teel oma võimsust ja saame vaid veidi vihma ning äikest.“

Aga olukord sai hoopis hirmsama pöörde. „Minu ja mu lähedaste jaoks oli see torm orkaani mõõtu. Väljas läks sekunditega pimedaks ja see, mis saabus, oli kõige hullem loodusnähtus, mida ma oma elus näinud olen. Kuulsime läbi tohutu müra ja puuokste pekslemise, kuidas õues mööbel lendas. Peitsime ennast maja metallist trepi alla, sest tundus, et vaid seal on turvaline,“ räägib Maria 12 aastat tagasi läbielatust, mis siiani selgelt meeles. Kuigi torm ei kestnud üle 10 minuti, oli laastamistöö enneolematu ja Maria pere ei tundnud oma kodu ära.

„Kõik puud olid juurtega üles kistud, naabermajadele langenud suured puud. Sõiduteed ei olnud enam näha. Mu vend oli jätnud lapsed minu ja emaga ning ise läinud Viru Folgile. Helistasime neile, et nad kindlasti ei prooviks tagasi tulla, sest teed on läbimatud. Nemad loomulikult ei uskunud. Arvasid niisamuti, et liialdame selliste kirjeldusega. Kui nad meie küla poole hakkasid jõudma, pidid nad jätma auto umbes 3 kilomeetri kaugusele, sest sõiduteed ega metsa lihtsalt enam ei olnud. Mets oli juurtega üles kistud. Vend ja vennanaine hakkasid ronima üle puude ja meetri haaval liikuma sinna, kus arvasid olevat meie suvila. Aga nad eksisid pärast paari esimest minutit, sest sõiduteed ei olnud enam näha,“ kirjeldab Maria koduküla totaalselt muutunud ilmet.

Elekter kadus nädalateks. Õnneks said Maria ja tema naabrid paari päeva pärast generaatori, mis andis võimaluse saada joogivett. Aga läbielatu muutis igaveseks tema ja tema pere valmisolekut selliseks kriisiks.

„Eestis on samuti võimalus suurteks tormideks. See oli õudne, mida kogesime. Vend ostis meile pärast seda tormi suvekodusse generaatori, et saaksime elektrit, kui midagi taolist korduma peaks. Samuti oli hädavajalik mootorsaag, millega koos naabritega saime teed puhastada. Ikka me mõtleme, et selliseid torme ei juhtu ja need on rohkem hollywoodilikest filmidest tuttavlikud stsenaariumid. Aga olles ise selle läbi elanud, tean, et peab valmis olema mistahes olukorraks,“ tõdeb Maria.

Maria on üks inimestest, kes jaganud oma pere lugu, mida ERM, Päästeamet ja Naiskodukaitse ootavad 31. oktoobrini. Kogutud lugudest koostatakse näitus, mida saab ERMi vaatama tulla käesoleva aasta novembris.

ERMi direktor Kertu Saksa sõnul on rasketes oludes ellujäämine meie rahvuskultuuri osa, kust materjali leiab nii pärimusest kui tänapäeva argielust. „Kogemuste talletamine ja näituseks kujundamine saab olema põnev protsess ning kindlasti on oodatud just kõik need nutikad peedist pesumasinad, mis inimesi hädas on aidanud,“ lisas Saks.

„Hädaolukordades on kinnitust saanud tõde, et valmis olles on toime tulla kergem. Seda nii hädasolija kui ka päästjate seisukohalt vaadatuna,“ lausus päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala ning lisas, et kriisi- või hädaolukorra võivad põhjustada nii tormid kui üleujutused, tulekahjud ja reostused. Kuid samuti välised agressioonid, sh küberrünnakud jne.

Naiskodukaitse arendusspetsialist Elisa Jakson rääkis, et inimeste teadlikkus valmisoleku vajalikkusest on iga aastaga kasvanud, kuid seda paljuski seetõttu, et olukordi tuleb ette järjest enam, olgu selleks siis tormid, lumetormid või kuumalaine.

„Kuidas toimida, kui ühendus maailmaga on katkenud, kuid kraanist vett ei tule, pikemaks ajaks kaob küte või võimalus sisse lülitada elutähtsad seadmed? Need on reaalsed olukorrad, mis on pannud toidu- ja joogivarude tähtsusest aru saama ning Ole valmis! nõuande äppi omale alla laadima,“ lisas ta ja märkis, et seepärast on inimeste kogemused ohuolukordadeks valmistumisest kuldaväärt praktiline info.

ERM ootab kuni 31. oktoobrini lugusid rahvalood.ee kaudu elektrooniliselt või kohapeal. Lugusid oodatakse kolmel teemal: vanavanemate lood minevikust, meie tänased tormi- ja üleujutuste kogemused ning näited inimeste ohuolukordadeks valmistumisest täna. Lisa võimaluse korral foto, video või oma käega tehtud joonis. Kõik nutikad seadeldised on oodatud eksponaadiks.

Kirjuta sellest, kuidas sina või mõni su tuttav täna on kriisiks valmistunud? Olukordadeks, kui kodust lahkuda ei saa, puudub elekter ja veevarustus, mobiilside ja transpordiühendus ei tööta. Kirjuta meile, mida oled varunud ja kuidas hoiustad? Kas ja kuidas oled oma kodu kohandanud, muutnud planeeringut või teinud ehituses muudatusi, et kriisi korral sooja hoida, ühendust pidada või varju minna? Millise uuendusliku lahenduse või innovatiivse seadeldise on välja töötanud su nutikas sõber või ehitanud kuldsete kätega naaber?

Oodatud on ka lood minevikust, mida oled kuulnud oma vanematelt või vanavanematelt, kuidas saada sooja, varuda vett ja toitu, kutsuda abi ja minna varju. Äkki on mõne jutuga kaasas käinud ka isetehtud seadeldis, peidik või toidusalv, mis toimis kui külmkapp ning mida kuuri alt tänini otsida võiks või üles saaks tähendada?

Viimastest kümnenditest mäletame üht kõige suuremat lähiaja lumetormi Padaorus, üleujutust Pärnus ja tormi Võrus. Tormid on saanud iga-aastaseks nähtuseks üle Eesti nagu ka kuumalained ja ootamatult maha sadanud lumehanged. Kui oled olnud ükskõik, millisel põhjusel hädaolukorras, siis saada meile oma hakkama saamise lugu. Mis täpsemalt toimus, mis sind selles olukorras aitas ja mida tagantjärgi targemana teisiti teeksid? Elulisi kogemusi hakkamasaamisest on täna meieni kindlasti jõudnud ka läbi sõprade Ukrainast, jaga ka neid.

Nende lugude, fotode ja esemete saatjatele, mis saavad valitud ERMi näitusele, pannakse välja auhinnad.

Loe lähemalt lugude kogumisest ja lisa oma kogemus siin.

Loe lisa portaalist Ole valmis! millised on hädaolukorrad, milleks tasub valmistuda. Lae alla äpp Ole valmis!