Enne Teist maailmasõda ja ka vahetult pärast seda olid meie motospordi valitsejateks Kadrina lähedalt pärit vennad Erich ja Johannes „Juku“ Tomson.
- 1935. aasta Eesti suursõidu start suurte tsiklite masinaklassis. Erich Tomsoni mootorratas on numbriga 5. Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
Erich Tomson sündis 30. oktoobril 1905 küll Tallinnas, kuid õige pea kolis pere Virumaale ning koolihariduse sai poiss Tapa reaalgümnaasiumis, mis jäi tal küll lõpetamata. 1921. aastal siirdus ta pealinna ning omandas seal automehaaniku kutse.
Võidusõitjakarjääri alustas ta tänapäevases mõistes ülihilja, alles 1931. aastal ehk 25-aastaselt. Ja ega tollal ju võimalusi eriti polnud ning ka kõige tavalisemad mootorrattad maksid hingehinda.
Esialgu proovis ta hipodroomil ning tuli ka 1932. aastal hipodroomisõidus Eesti meistriks.
Seotud lood
Spordisõbrad teavad kindlasti tennisekommentaatorit Margus Uba ja ilmselt mäletab enamus ka tema legendaarset isa Toomast. Märksa vähem on neid, kes teavad, et Toomase isa ja Marguse vanaisa Reginald oli nii kõva spordimees, et jõudis isegi olümpiale.
1930.-te aastate Eesti parim keskmaajooksja oli Rakvere poemüüja Ademar Jürlau. Aga ega tal pärast enese staadionirajal tõestamist enam kauaks Rakverre jääda ei lastud.
Omal ajal oli spordis multitalente rohkem kui praegu ja ei olnud sugugi haruldane, et mehetegusid tehti nii suvel kui ka talvel. Sõjaeelse Eesti spordi multitalentide seas tõuseb aga esile Heinrich Paal, kes oli tegija nii pikamaajooksus, jalgpallis, jääpallis, kiiruisutamises, maadluses ja otse loomulikult ka kümnevõistluses.
Kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter takseeris enne Heino Lipu monumendi avamist Kiviõli külje all Maidla mõisa pargis väikeseid monumendi koopiaid, mis suurematele panustajatele tänutäheks jagati ja leidis, et jalad on Lipul liiga lühikesed saanud.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.