1930.-te aastate Eesti parim keskmaajooksja oli Rakvere poemüüja Ademar Jürlau. Aga ega tal pärast enese staadionirajal tõestamist enam kauaks Rakverre jääda ei lastud.
- Foto: Eesti spordi biograafiline leksikon
Ademar Gustav Jürlau sündis 28. märtsil 1907 ehk 115 aastat tagasi Tartus. Õige pea kolis pere Tapale, kus poiss lõpetas algkooli ja jätkas haridusteed Tallinna linna ühistehnikagümnaasiumis. 1925. aastal asus nooruk tööle Rakveres kirjutus- ja koolitarvete kaupluse müüjana.
Spordihuvi tärkas Jürlaus juba karjasepõlves. Ta hakkas jooksmist harjutama tädipoja, Eesti meistri Karl Laursoni soovitusel. 1927. aastal võitis Ademar Jürlau Rakvere Kalevi juubelivõistlustel Artur Reisneri ja Nikolai Küttise ees 60 m jooksu Eesti rekordit ületava 6,9-ga.
1960. aastal ilmus Spordilehes R. Kargaja artikkel „Kergejõustikule truu kogu eluks“, mille peakangelane oli Ademar Jürlau.
„September 1930. Tallinna kergejõustiklaste peres levis kuuldus, et provintsis elavat „mingisugused“ mehed näidanud häid tulemusi. Tartus olevat Prost jooksnud 5000 m alla 15 minuti, Rakveres aga keegi seni ainult sprinterina tuntud Jürlau saanud 1500 m jooksus ajaks 4.14. Uskumatu! Kuid kutsed Tallinna võistlema tulla saadeti siiski prooviks.
Seotud lood
Ei ole just tavapärane, et Eesti pikamaajooksja mahub oma tulemustega maailma aasta edetabelis esikümnesse. Täna sada aastat tagasi Vanamõisas sündinud Valdu Lillakas seda suutis.
Praegu üritab suusahüppemaailmas mehetegusid teha Artti Aigro ja kahevõistleja Kristjan Ilves lendab samuti päris kenasti. Esimeste eestlastena käisid suusahüppajatest maailmameistrivõistlusel Viljandimaa mehed Oskar Veldemann ja Eduard Raidla. Juba 1938. aastal. Kui Veldemann hukkus nõukogude vangilaagris, siis Raidla sõjajärgne elu oli seotud Rakverega. Ja just siis oli tänu talle suusaspordi kuldaeg Rakveres.
Väike-Maarja kalmistul on mälestuskivi kindralmajor August Kasekambile, kelle elutee katkes 5. oktoobril 1942 Venemaal Saratovi oblasti surmalaagris, ja tema abikaasale Lindale, kes puhkab Yorki kalmistul Torontos.
Jüri Vilmsi nime on kuulnud ilmselt paljud. Samas kiputakse unustama, et Vilms ei surnud Eesti vabaduse eest märtrisurma sugugi üksi - temaga koos andsid oma elu Tallinna mees Johannes Peistik, Käsmu meremees Aleksei Rünk ja Aost pärit Arnold Jürgens. Lood meeste hukkumisega on aga enam kui segased.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.