Rakvere linna esimene avalik varjumiskoht sai märgistuse

Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele. Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka muu ohu, näiteks ekstreemse ilmastiku, suure põlengu, keemiarünnaku, massirahutuste jms korral.

„Tuleb tunnistada, et vahepealsed aastad on elatud sõjaohtu pelgamata ja teadlikkus, kuidas teatud ohu korral käituda, kuhu on võimalik varjuda, on vähene. Püüame koostöös päästeametiga elanike teadlikkust tõsta, sest varjumiskohtade olemasolu ja asukohad peavad olema teada kõigile elanikele,“ nentis Rakvere linnapea Triin Varek Rakvere rõõmustades, et elanikkonnakaitse teemad on nüüd fookuses ja selles osas jõutud ka reaalsete sammudeni

Päästepiirkonna juhataja Jaak Janno sõnul ei ole Eestis kehtestatud varjumiskohtadele ehitustehnilisi nõudeid ning kohtade omanikelt ei nõuta lisainvesteeringuid. „Avalikesse varjumiskohtadesse ei ole täna mõistlik ette ladustada toitu, vett vms riknevaid aineid. Seda teevad ohu ilmnemisel ja vajadusel nii päästeamet kui ka kohalik omavalitsus ise,“ selgitas Janno.

Päästeamet valis Rakveres esmajärjekorras välja viis avalikku varjumiskohta: Vabaduse kool (Vabaduse tn 1), Rakvere ametikool (Piiri tn 8), Rakvere kultuurikeskus (Fr.R.Kreutzwaldi tn 2), SA Rakvere teater (Fr.R.Kreutzwaldi tn 2a) ja Rakvere reaalkool (Võidu tn 67). Teistele hoonetele paigaldatakse märgised nädala jooksul.

Hoonete sobivuse ja tehnilise seisukorra kontrollis üle päästeameti inspektor. Varjumiskohtade valikul lähtutakse põhimõtetest, et varjumispaik on maa all, raudbetoonist ja ilma akendeta. Asuma peaks varjumispaik kohas, kus lähiümbruses võib tänavatel viibida palju inimesi või siis on selles piirkonnas palju inimeste varjumiseks mittesobivaid ehitisi. Varjumiseks sobivad ka näiteks majade keldrid ja maa-alused parklad.

Avalikud varjumiskohad tähistatakse rahvusvahelise tsiviilkaitse märgisega. Üle Eesti märgistatud varjumiskohtadega saab tutvuda päästeameti kodulehel.