Kuigi meil on täiesti olemas oma Viru murre ja ka põhjaranniku murre, on rahvaloenduse andmetel kõige vähem murdekeele rääkijaid Lääne-Virumaal.
- Võrumaal oskab murdekeelt rahvaloenduse andmetel kolmveerand eestlastest. Foto: Erik Prozes
Mõnda murdekeelt räägib hinnanguliselt 17 protsenti eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust,seda on kahe protsendipunkti võrra rohkem kui kümmekond aastat tagasi.
„Need arvud kõnelevad sellest, et Eesti inimeste hulgas on kasvanud teadlikkus murdekeeltest,“ märkis rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.
Suurim murdekeele kõnelejate osakaal maakondade lõikes on Võru (74 protsenti), Põlva (60 protsenti) ja Saare maakonnas (42 protsenti). Lääne-Virumaal kõneleb murdekeeli vaid kuus protsenti eestlastest, mis on maakondade lõikes väikseim number.
Seotud lood
Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tulemuste järgi on Eestis 341 995 perekonda, kellest ligi pooled ehk 49% on kaheliikmelised. Leibkondasid, ehk koos ühel aadressil elavaid inimesi on aga omajagu rohkem - 561 655.
Kuigi eelmise aasta viimase päeva seisuga läbi viidud rahvaloendus oli registripõhine, erineb rahvaloenduse tulemusel saadud elanike arv ja rahvastikuregistri põhine elanike arv kohati üpris palju.
Võrreldes eelmise rahvaloendusega on eestlaste osakaal elanikkonnast Lääne-Virumaal veidi kasvanud, vähenenud on see vaid Haljala vallas.
Rahvaloendused annavad hea võimaluse uurida lisaks iga-aastasele statistikale, kuidas on muutunud Eesti linnade ja asulate rahvaarv. Kuidas aga defineerida haldusreformijärgses Eestis, kus Tallinn-Tartu maanteel on võimalik näha keset põlde Paide linna silti, kes elab maal ja kes linnas? Loenduse tulemusi tutvustab statistikaameti blogis juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.