Laupäeval tähistatakse Rakveres Karmeli koguduses suure konverentsiga Arpad Arderi 100. sünniaastapäeva.
- Arpad Arder. Foto: Karmeli kogudus
Vaimulik ja kirjamees Arpad Arder sündis 6. detsembril 1922 Budapestis, kus tema ema Tatjana Poska-Arder-Laaman (Jaan Poska tütar) oli end Budapesti ülikooli juures täiendamas.
Naine lootis lapse Eestis sünnitada, kuid raskekujulise neeruvaagnapõletiku tõttu see ei õnnestunud. „Kõik vanad arstid olid ühel meelel: ema päästmiseks tuleb ohverdada laps. Vaid noorim arstidest, 29-aastane Ernö Slabey arvas, et on võimalik päästa mõlemad. Küsitleti patsienti. Ema usaldas Jumalat ja noort arsti…“ nii kirjutab Arpad Arder oma meenutusteraamatus „Kus on Arpadi kuningas“.
Oma sünni võtab ta kokku nii: „Olen eestlane, kes sündinud Soome Vabariigi 5. aastapäeval Budapestis. Mõni mees on hõimutegelaseks hakanud, mõni on saanud, mina olen sellisena sündinud.“
Seotud lood
"Ema, vaata, mis üks tädi mulle andis," jooksis üks silma järgi seitsme-kaheksaaastane ukraina tüdrukuke keset L. Koidula tänavat seisva ema juurde ja ulatas talle kaks kahekümneeurost rahatähte, mis kramplikult peos hoidmisest omajagu kortsunud olid.
130 aastat tagasi oli Rakveres ainult üks baptist. Praegu on baptistikogudus kasvanud nii tugevaks, et on endale uue uhke kiriku ehitanud. Sel nädalal loeti kirikuhoone ehituse esimene etapp lõppenuks ja kuulutati välja teise etapi algus.
Simuna pastor Edmund Aleksander Laansalu elas üle küüditamised ja sõja, aga Siberist ei pääsenud temagi, sest 1951. aasta 27. jaanuaril saabusid kirikusse julgeolekutöötajad, kes leidsid kiriku tornist relvi.
Omal ajal oli pastoritel oluline koht eestikeelse kirjasõna levitamisel ja kirikhärrad olid ka usinad luuletajad. Kummalisel kombel on Kadrinas ametis olnud kaks meie kirjandusloo seisukohast väga olulist kirikuõpetajat.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.