• 06.12.22, 13:06

Kirik "kasvatas" inimesi häbipingis ja häbipakus

Omal ajal pandi patustajad kirikus häbipinki istuma või kiriku ukse taha häbipakku. Ja kuuldavasti oli see üpris mõjus "kasvatusvõte".
Johannes Pääsukese fotole on jäänud Kodavere kiriku häbipink.
  • Johannes Pääsukese fotole on jäänud Kodavere kiriku häbipink. Foto: Eesti Rahva Muuseum
Häbipingid võeti Eesti kirikutes kasutusele 1641. aasta paiku ning inimesi pandi neisse 1764. aastani. Rahvasuu on häbipinki ka mustaks pingiks kutsunud.
Häbipink oli enamasti teistest kiriku pinkidest kõrgem, mustaks värvitud, ning seisis enamasti kiriku ukse ligidal seina ääres. Vajadusel viidi see aga kiriku keskele või sellisesse kohta, kus kõik kirikulised seda näha võisid.
Häbipinki pandi enamasti suguliste eksimuste, aga ka muude süütegude pärast ja häbipingis pidi süüalune olema koguduse ees põlvili. Tavaliselt pandi süüalune häbipinki üheks kuni kolmeks pühapäevaks, sõltuvalt loomulikult süü suurusest.

Seotud lood

Uudised
  • 29.11.22, 13:20
Hea pastor "päästeti" tulekahjust
Simuna pastor Edmund Aleksander Laansalu elas üle küüditamised ja sõja, aga Siberist ei pääsenud temagi, sest 1951. aasta 27. jaanuaril saabusid kirikusse julgeolekutöötajad, kes leidsid kiriku tornist relvi.
Uudised
  • 22.11.22, 12:50
Kadrina kirik tõmbas luuletavaid pastoreid
Omal ajal oli pastoritel oluline koht eestikeelse kirjasõna levitamisel ja kirikhärrad olid ka usinad luuletajad. Kummalisel kombel on Kadrinas ametis olnud kaks meie kirjandusloo seisukohast väga olulist kirikuõpetajat.
Uudised
  • 23.08.22, 14:01
Kas kirikhärra pistis lapse pintslisse?
Viru-Nigula kiriku ette keset jalgteed on maetud omaaegne Alutaguse praost ja Viru-Nigula pastor Friedrich Immanuel Arvelius. Rahvasuus on põlvest põlve edasi antud legendi praostihärra surma kohta.
Uudised
  • 20.08.22, 13:04
Vapper prohvet ehitas Võsule kiriku
Enne Teist maailmasõda elas Võsul Liiva tänaval Tammesaare kinnistul mees nimega Johannes Borkman (ka Borgmann või Porkman), kes võitis laialdase kuulsuse “Võsu prohveti” nime all.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 10:55
Kuidas poliitikud ja keskpankurid on viinud meid kuristiku äärele
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele