Ruth Kalda: nakkusohtlik on jätkuvalt vähemalt iga 30 täiskasvanu

Terviseameti juhend annab soovitused, kuidas vältida viirushaigustesse nakatumist, mil viisil aidata iseennast või lähedast kodus grippi põdedes, kuidas põetada haiget last ning osata näha, millal on haige seisund raske ja tuleks kutsuda kiirabi.

Nii grippi kui ka COVID-19sse haigestumine on praegu Eestis tõusuteel. Terviseamet tuletab meelde, et mõlemad haigused võivad kulgeda raskelt ja olulise ennetusmeetmena saab ennast vaktsineerida – seda nii perearsti juures kui ka apteekides üle Eesti.

Terviseameti andmeil on haigestumine Eestis tõusuteel: nädala jooksul lisandus 2991 COVID-19 ja 804 gripiviiruse juhtu. COVID-19 tõttu suri 15 ja grippi tõttu hooaja esimene inimene.

Erinevalt tavalistest viirustest võib grippi põdeda raskelt ja kaua. Sarnaselt COVID-19-ga on grippi haigestumisel suurim risk tüsistuste tekkeks väikelastel, rasedatel, eakatel ja krooniliste haigustega või immuunpuudulikkusega inimestel, kelle jaoks võib haigus vajada intensiivravi või lõppeda isegi surmaga.

Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.