Rakvere fotograaf teeb keemiast kunsti

Pildistamiseni jõudis Janek täismehena. 2011. aastal oli perre sündimas esimene tütar ja õnnelik isa leidis, et lapsukese sirgumist oleks vaja jäädvustada.

„Mõtlesin, et ostan vägeva kaamera ja teen vägevaid pilte,“ meenutas ta. Õige pea selgus aga kurb tõsiasi – kaamera ise ikka pilte ei tee, selleks on omajagu oskusi vaja.

Nii tuli hakata fotograafia saladusi tudeerima. Enamasti omal käel, ehkki ühel kursusel Janek siiski käis.

Esialgu pildistas ta suhteliselt valimatult kõike, ennekõike aga loomulikult lapse sirgumist. Aga kaamera oli igal pool kaasas ja klõpsud käisid. Tasapisi hakkasid aga tekkima teistmoodi piltide tegemise huvid.

Nii tagus ta pudeleid puruks ja püüdis jäädvustada nn high speed photography stiilis klaasikildude lendu, samuti püüdis ta piltidele veetilkade „plahvatusi“ maandumisel. Samuti on ta teinud uhkeid pilte oma koduloomadest.