Eesti mereväe esimene dessant viidi läbi Kundas 23. detsembril 1918. Dessanti juhtis suurtükipaadi Lembitu kompaniiülem leitnant Johannes Herm, kelle sünnist möödub täna 130 aastat.
- Merejõudude juhataja Johannes Herm koos abikaasa Hilde ja tütre Helgaga Saue mõisa pargis. Foto: SA Eesti Meremuuseum
Aga see ei ole 14. jaanuaril 1893 Kiiu-Aablas sündinud mehe ainuke seos Lääne-Virumaaga – tema teekond meremeheks algas Käsmu merekoolis, mille ta lõpetas 1914. aastal.
Paraku jäi kiiresti Eesti merejõudude juhatajaks kerkinud Johannes Hermi elutee ennekõike tuberkuloosi tõttu väga lühikeseks. Väga kenasti võeti see kokku meremehe ja sõjamehe nekroloogis, mis ilmus ajalehes Postimees 3. jaanuaril 1926.
„Uue aasta esimestel tundidel suikus surmaunele endine Eesti merejõudude juhataja mereväekapten Johannes Herm. See on esimene kurb teade lootusrikka uue-aasta lävel.
Vabariik on kaotanud ühe oma paremaist poegist ning ustavamaist sõjajuhtest.
Seotud lood
Pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt pääses eluga vaid mõni üksik Vabadussõja-aegsetest vanemohvitseridest. Üks neist õnnelikest oli Tamsalu lähedalt Kuie külast pärit Arnold Hinnom.
Ei ole väga palju paruneid, kes Eesti iseseisvuspüüdlusi toetasid, Eesti eest sõdisid ja ka riigikogus Eesti asja ajasid. Üks neist on kunagine Küti mõisahärra Georg von Stackelberg.
Vabadussõjas hukkus umbes 5000 Eesti meest ehk 5000 liiga palju. Esimene ohvitser, kes langes, oli Hugo Jürgenson.
90 aastat tagasi oli Rakvere üks tuntumaid ja tähtsamaid mehi kohaliku garnisoni ülem Heinrich Paavijaan.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.