Äsja saeveski sulgenud JELD-WEN käivitas uue värbamislaine

“Põhjus on väga lihtne. Tuleb äri muuta selliseks, kus on suurem kasumlikkus, et olla globaalselt konkurentsivõimeline,” selgitas Ehand JELD-WENi vangerduste tasuta.

Saeveski sulgemine oli Ehandi sõnul üks osa ettevõtte tegevussuuna uuendamisest, millega asendatakse madalama lisandväärtusega tootmine kõrgemaga. Seejuures tahab ta masstoodete kõrval hakata klientidele rohkem pakkuma ka keerulisemaid ja paindlikumaid lahendusi. See tähendab, et tuleb värvata hulk uusi oskustöölisi.

Kuna JELD-WEN Eesti on osa rahvusvahelisest börsikontsernist, siis detailsemalt ei saanud Ehand veel plaanidest rääkida. “Ma arvan, et mingi aja pärast saab vaadata, mis me teinud oleme,” rääkis Ehand Äripäevale.

Kuigi võib näida vastuoluline, et hiljuti töötajaid koondanud ettevõte kohe uuesti värbama hakkab, on Ehandil selgitus olemas. Ta rääkis, et nüüdseks suletud saeveskis töötas umbes 35 töötajat, kuid JELD-WENis jätkavad neist pooled. Ehandi sõnul pakuti saeveski töötajatele ettevõttes uut ametikohta, kuid paljud neist siiski loobusid sellest.

Põhjus võib Ehandi arvates olla selles, et uus ametikoht nõudis ümberõpet ja -harjumist, mis ei pruukinud kõigile inimestele sobida. Saeveski tehnika oli 1960. aastatest ja mõned inimesed olid masinate peal juba üle kümne aasta töötanud. “Iga uus asi on hirmutav, nii võis ka uus olukord saeveski töötajates ebakindlust tekitada ja nad otsustasid koondamise kasuks,” arvas Ehand.

Suuresti käsitöö tegijate asemel otsibki JELD-WEN nüüd rohkem kõrgema taseme spetsialiste, näiteks masinaoperaatoried. “Eesti hakkabki liikuma sinna, kus puidu väärindamiseks on vaja kõrgemat oskustöölise taset,” sõnas Ehand.

Vana ja praeguses mõistes ebaefektiivse tehnikaga saeveskit ei olnud Ehandi sõnul mõistlik enam ka uuendada. See oleks nõudnud suurt investeeringut, kuid praegune keskkond seda kuidagi ei soodusta. Ehand näeb, et Eesti raiemahtude kohta käivaid sõnumeid arvestades oleks uue saeveski ehitamine enesetapp.

Ehand rääkis jaanuari alguses Delfile, et ettevõte ostis juba varem 70 protsenti saematerjali sisse Soomest ja Rootsist. Rakvere saeveskist tulev toodang polnud märkimisväärne ning see asendatakse naaberriikide toodanguga, peamiselt Soome omaga, kus on panustatud uutesse saeveskitesse ja tehnoloogiatesse.

Kas ettevõttel poleks odavam ja mõistlikum saematerjal Eestist kokku osta? Ehand kinnitas, et JELD-WEN ostab ka praegu Eestist materjali, kuid väikses osas. “Põhjamaades aeglasemalt kasvav puit on lihtsalt kvaliteetsem ja sobib meile paremini,” tõdes ta.

JELD-WENi uksetehas sõltub otseselt elamuehituse turu olukorrast. Ehand tõdes, et nii, nagu ehituslubade arvu vähenemisest võis ennustada, on ettevõte tellimuste maht kahanenud. “Ehituslubade arv näitab teatud turgudel väga hästi kogu majanduse käekäiku kahe või kolme kvartali pärast. Senikaua, kui ehituslubade arv on väga madal, majandus kiratseb,” rääkis Ehand.

Langust prognoosides pani JELD-WEN eelmisel aastal värbamise pausile ja ka koondas väiksemal hulgal töötajaid. Kui tüüpiliselt on ettevõttes olnud umbes 700 töötajat, siis praegu jääb see arv Ehandi sõnul umbes 650 kanti.

Samas näeb Ehand nüüd, et võib-olla olid toona nii JELD-WEN ka teised turuosalised liiga pessimistlikud. Nüüd on laod tema sõnul jällegi ootamatult liiga tühjaks jäänud. “Seetõttu toimub võib-olla nüüd ka üldiselt turul mingi ajutine kasv, aga eks näis,” rääkis Ehand.

Olukorra võimalikule paranemisele viitab tema sõnul seegi, et energiahinnad on muutunud stabiilsemaks, palgasurve on kergelt vähenenud, puidu hind on alla tulnud. Seega fundamentaalselt on sisendhinnad paigale jäänud ja kokkuvõttes on olukord majanduses tunduvalt parem, kui oli kolmandas ja neljandas kvartalis, rääkis Ehand.

Ta lisas, et kuigi inflatsioon on mingil määral pidurdunud, siis ilmselgelt pole inimestel enam raha, et väga palju tarbida. Samas ei ole tulnud kõrgete intresside taustal veel suurt eraisikute maksejõuetuse lainet, mis annab Ehandi sõnul lootust, et mingil hetkel siiski ka JELD-WENi jaoks oluline elamu- ja ehitusturg aktiviseerub.

“Kui midagi hullu veel rohkem ei juhtu, siis toote hind ka enam eeldatavalt läbi lae ei lähe,” arvas ta. Samas ei tohi Ehandi sõnul unustada, et Euroopas on sõda ja keegi ei tea, mida Venemaa võib veel välja mõelda.

Kui vaadata JELD-WENi maksuametile esitatavaid kvartaalseid andmeid, siis ilmneb, et ettevõtte käive oli eelmise aasta kolm esimest kvartalit suurem võrreldes 2021. aasta sama perioodiga. Aastases võrdluses langes käive aga eelmise aasta neljandas kvartalis, kuigi oli siis ligi kolm miljonit eurot suurem võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga ehk 29,2 miljonit eurot.

Käive töötaja kohta oli aga eelmisel aastal kõigis kvartalites parem võrreldes 2021. aasta sama perioodiga. Eelmise aasta viimases kvartalis oli käive töötaja kohta 48 336 eurot, aasta varem 47 655 eurot ja 2020. aasta neljandas kvartalis 34 933 eurot.

Töötajate arvu vähenemisega paralleelselt on eelmise aasta neljandas kvartalis järsult kerkinud töötajate keskmine brutotasu. Kui 2021. aasta neljandas kvartalis oli ettevõttest tasu saanute arv 664 (ei ole taandatud täistööajale) ja nende keskmine brutotasu 1379 eurot kuus, siis eelmise aasta neljandas kvartalis oli töötasu saanute arv kahanenud 605 inimeseni ja nende keskmine brutotasu oli tõusnud 2047 euroni.