Loe, milliseid kõnesid tehti viimasel ööpäeval Lääne-Virumaalt numbrile 112

Laupäeval on üleeuroopaline 112 päev. Selle tähistamiseks avaldas politsei oma Facebooki lehel 24-tunni jooksul hädaabinumbrile tehtud kõik politseiga seotud kõned. Kõnede avaldamist alustati reede hommikul 9:00 ja lõpetati laupäeva hommikul.

LIIKLUSÕNNETUS: 10.12 toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas kolme sõiduki osalusel, inimesed viga ei saanud. Juhid omavahel süü osas kokkuleppele ei saa ja ootavad patrulli.

VARGUS: 10.14 teatati vargusest Lääne-Virumaal Rakvere vallas olevast ettevõttest. Tegemist on täiendava infoga, oodatakse politseid sündmuskohale.

LIIKLUS: 11.19 teatati ATV-st, mis Lääne-Virumaal Rakveres kihutab linnas ringi. Info edastati patrullidele.

LIIKLUSÕNNETUS: 11.57 anti teada, et Rakveres vajus sahk lund lükates vastu parkivat sõidukit ning jäi kinni. Saha juht vajab politsei abi sõiduki omanikuga ühenduse võtmisel.

LIIKLUSÕNNETUS: 13.25 teatati Lääne-Virumaal Haljala vallas liiklusõnnetusest. Osapooled ei saa kokkuleppele ja palutakse kohale politseid.

JOOBES INIMENE: 13.33 teatati kahest lärmavast joobes mehest Rakveres.

INFO: 14.18 teatati, et Rakveres kortermaja trepikojas levib kanepilõhn. Teataja soovib patrulli kohale, et teha kindlaks, millisest korterist lõhn tuleb.

INFO: 15.24 teatati Rakveres parkivast autost, mille juhiistmel tarbib inimene alkoholi.

AVALIK KORD: 15.52 teatati Lääne-Virumaal noortekeskuses e-sigarette kasutanud alaealistest.

ABIPALVE: 15.59 helistas purjus inimene Rakverest, kes jäi oma bussist maha ja palub politseilt abi kainenema viimisel.

LÄHISUHTEVÄGIVALD: 16.58 teatati lähisuhtevägivallast Lääne-Virumaal

LIIKLUSÕNNETUS: 17.02 teatas helistaja võimalikust purjus sõidukijuhist Lääne-Virumaal.

LIIKLUSÕNNETUS: 17.09 teatati Lääne-Virumaal toimunud liiklusõnnetusest. Inimesed viga ei saanud, aga õnnetuse süüdlases kokku leppida ei suuda ja soovivad kohale politseid.

LÄHISUHTEVÄGIVALD: 18.00 teatati lähisuhtevägivallast Lääne-Virumaal.

LIIKLUS: 18.16 andis helistaja teada, et Lääne-Virumaal kõnnib keset sõiduteed ilma helkurita inimene.

LIIKLUSÕNNETUS: 18.31 anti teada, et Lääne-Viru maakonnas on helkurita inimesele autoga otsa sõidetud. Inimese vigastused on kergemad.

INFO: 18.55 anti teada Lääne-Virumaal leitud pangakaardist.

KELMUS: 18.58 helistati Lääne-Virumaal elavale inimesele, kellele esitleti end kindlustusspetsialistina, väideti et ta on kiirust ületanud ja pakuti kokkulepet.

KELMUS: 19.05 helistati teatajale Lääne-Virumaal. Talle esitleti end pangaesindajatena ning küsiti isikuandmeid.

JOOBES INIMENE: 19.52 anti teada, et Lääne-Virumaal asuvas tanklas magab purjus mees.

KONFLIKT: 23.09 annab helistaja Lääne-Virumaalt teada, et tema korteri ukse taga kolgivad vastu ust võõrad inimesed.

LÄRM: 23.25 anti Rakverest teada, et naaberkorteris inimesed lärmavad. Helistaja sõnul on probleem sage. Selgitasime, et öörahu algab südaöösel.

JOOBES JUHT: 1.04 anti Lääne-Virumaal teada teel vingerdavast sõidukist. Politseipatrull kontrollis autojuhti, kes oli kaine.

JOOBES INIMENE: 1.36 anti teada joobes ja agressiivsest inimesest Rakveres.

ÄHVARDAMINE: 04.11 teatati, et ühe Lääne-Virumaa meelelahutusasutuse ees on kaks meest tülli läinud ja üks ähvardab teist noaga.

JOOBES INIMENE: 04.16 palub turvafirma Lääne-Virumaal abi kahe joobes inimesega, kes pole rahul sellega, et neid meelelahutusasutusse sisse ei lasta.

JOOBES INIMENE: 05.29 teavitatakse joobes inimesest Lääne Virumaal.

JOOBES JUHT: 07.43 anti teada võimalikust joobes juhist Lääne-Virumaal.

Häirekeskuse Ida keskuse juht Mari-Liis Sepp ütles avaldatud kõnesid kommenteerides, et häirekeskuse jaoks oli tegemist tavapärase tööpäevaga. Hädaabinumbril tehtud kõnede arv on suurem nädala lõpus, palgapäevadel ja täiskuu ajal.

„Ühtegi erakordset kõnet selle ööpäeva jooksul ei tehtud. Minule on varasemast ajast jäänud meelde üks erilisemaid kõnesid see, kui helistaja teatas, et ta on magamiskotti kinni jäänud,“ lausus Sepp.

Kõnede sisu sõltub ka aastaajast. Näiteks talvel on kõnesid inimeste külmumise kohta, kevadel ja suvel helistatakse arusaadavalt tavapärasest rohkem kulupõlengutega seoses.

Viimasel ajal on kasvanud ka lähisuhtevägivallaga seotud kõned, kuid see on Sepa hinnangul tingitud pigem sellest, et inimesed julgevad sel teemal varasemast rohkem hädaabinumbrile helistada.

Suurem osa hädaabinumbril tehtud kõnedest on tavaliselt soetud kiirabi väljakutsetega või erinevate sotsiaalprobleemidega. Häirekeskuse eelmisel aastal läbi viidud sotsiaalvaldkonna uuringust selgus, et 24protsendil hädaabinumbrile tehtud kõnedes ilmnes sotsiaalne probleem või abivajadus, millest pooltel juhtudel oli põhjuseks alkoholi (kuri-)tarvitamine.

Hädaabinumbril helistajatele soovitusi andes rõhutab Sepp, et väga oluline on see, et helistaja kuulaks päästekorraldaja antavaid juhiseid. Ja infot jagades tuleb olla võimalikult täpne. Näiteks kui helistatakse kaubanduskeskusest, siis tuleb võimalikult täpselt kirjeldada, kus selles keskuses asutakse.

„Hädaabinumbril helistades on oluline öelda, mis juhtus, kus juhtus ja kellega juhtus,“ lausus Sepp. Tema sõnul on helistajate musternäide lapsed, kes on tähelepanelikud ja oskavad kuulata ning seetõttu saab häirekeskus nendelt ka kiiresti vajaliku info.

Traditsiooniliselt tunnustab häirekeskus üle-euroopalisel 112 päeval ka lapsi, kes tegid möödunud aastal tubli hädaabikõne. Ka häirekeskuse peadirektori Kätlin Alvela sõnul on lapsed just kuulamisoskusega eeskujuks paljudele täiskasvanutele.

Sel aastal häirekeskuselt tunnustuse saanud laste seas oli neid, kelle kiire ja asjatundlik tegutsemine aitas kriitilisel hetkel päästa elu. „Tunnustatud said ka lapsed, kes hädaabinumbrile helistades andsid teada võõrast abivajajast või korrarikkumisest kodukandis. See on tõestuseks, et sirguv põlvkond hoolib kogukonna turvalisusest," rääkis Alvela.

"Meie tunnustus läheb ka neile väikestele julgetele kodanikele, kes helistasid hädaabinumbrile kodus toimuva vägivalla pärast, kuid arusaadavatel põhjustel tõstame neid esile anonüümselt," lisas ta.

Läinud aastal valiti hädaabinumbrit 12% rohkem kui 2021. aastal, millest vähem kui pooltel juhtudel (45%) saadeti välja kiirabi, politsei või pääste.

Jätkuvalt moodustavad suurima osakaalu kiirabi väljakutsed (61%), millele järgnevad politsei (28%) ning pääste (4%).

Ligemale neljandiku ehk 40 000 kõne võrra on kasvanud ekslike kõnede arv – kõned, kus lapsed, eakad või lukustamata telefonid ja käekellad valivad kogemata hädaabinumbri.

Kätlin Alvela sõnul näeb Häirekeskus läbilõiget Eesti ühiskonna valupunktidest ja muredest. „Veerandil hädaabinumbrile helistanutest on sotsiaalne probleem või abivajadus. Omakorda pooltel juhtudel on tegemist alkoholi tarvitamisega, teine levinum põhjus on vaimse tervise mured. Piirkondlikke või keele erisusi välja ei joonistunud, kuid uuringu järgi on mehed sotsiaalprobleemidega tuntavalt enam (62%) kimpus kui naised (29%)," lausus Alvela.

„Operatiivjõudude sekkumine ei ole jätkusuutlik lahendus paljudele uuringus ilmnenud sotsiaalsetele probleemidele nagu alkoholisõltuvus ja vaimse tervise probleemid või tuge vajavad eakad, misõttu on häirekeskuse eesmärgiks jagada partneritega saadud teadmist, et leida koos sotsiaalvaldkonna asutustega jätkusuutlikke lahendusi," lisas peadirektor.