Sauväljal võeti omanikult ära suur hulk koeri

„Täna on väga raske päev ja ei taha üldse õue minna, sest seal pole enam ühtegi koera jooksmas,“ ütles Pillberg.

"Tänane päev (eile-toim) oli rohkem kui väsitav. Raske nii füüsiliselt kui emotsionaalselt," kirjutasid Pillbergi kodus käinud loomakaitsjad sotsiaalmeedias.

Loomakaitsjate poolt eile Pillbergi kodu kontrollima kutsutud põllumajanduse- ja toiduameti (PTA) ametnikud otsustasid suurema osa seal elanud 16 koerast omanikult ära võtta. Pillbergile jäeti viis 5päevast kutsikat koos kutsikate emaga.

„Kutsikad olid veel liiga väikesed, et neid hoiukodudesse viia,“ ütles Pillberg, kelle sõnul on ta koerte kasvatamisega tegelenud suurema osa oma elust ning kasvatanud just Saksa-lambakoeri. „Oma esimese koera sain 15aastaselt, kui isa kinkis mulle kutsika. Praegu olen 66aastane,“ lausus Pillberg.

Sauväljale tuli ta elama 2016. aastal pärast seda, kui oli aasta varem ostnud sinna vana rehielamu. „Elasin 58 aastat Tallinnas, kuid enne pensionile jäämist tahtsin endale rahulikumat elukohta,“ rääkis naine, kellel on turvatöötaja litsents ning kes enne pensionile jäämist tegi enda sõnul Muuga sadama juures koos oma koertega valvetöid.

Pillbergi sõnul on ta endale koerad ostnud Eesti tuntud kennelitest, näiteks Urve Lagedalt, kes on tunnustatud koerakasvataja ja -koolitaja.

„Minu koerad on kõik hästi sotsialiseerunud. Nad on nagu sulavõi, õues olevaid koeri hoidsin ketis ainult sel ajal, kui olin ise toas, reeglina jooksevad nad õues vabalt ringi,“ lausus Pillberg.

Eile Pillbergi kodus loomade heaolu kontrollimas käinud loomakaitsjad on aga valitsenud olukorra osas väga kriitilised. „Kutsikad puurides, koerad ketis, pidevalt paaritused ja toiduks ohtlikud kondid,“ kirjutas loomakaitse liit sotsiaalmeedias.

Nn kutsikavabrik leiti eile loomakaitsjatele laekunud vihje abil. Vihjaja teatel paljundatakse Sauväljal pidevalt Saksa lambakoeri ja neid on seal palju.

Tegelikult said esimese vihje loomakaitsjad juba 2020. aastal. „Inimene oli ostnud sealt haige kutsika. Tookord teavitasime PTAd, kuid vastust selle kontrollimise kohta ei saanud. Ilmselgelt ei kontrollitud, sest muidu ehk poleks asjad tänase päevani arenenud,“ kirjutatakse postituses.

Kohale kutsuti politsei ning põllumajandus- ja toiduameti ametnikud, kellega koos jõuti loomakaitsjate sõnul arusaamisele, et tegemist on pikalt tegutsenud kutsikavabrikuga, kus koerte heaolu ei ole tagatud. Otsustati, et neli täiskasvanud koera võtab enda hoolde Rakvere varjupaik, neli suuremat kutsikat ja kaks täiskasvanud koera tulevad loomakaitsjate liidu hoole alla. Kuigi olime valmis võtma ka emakoera koos tillukeste kutsikatega, otsustas PTA nad esialgu omaniku juurde jätta, kirjutasid loomakaitsjad.

„Meie jaoks on see otsus arusaamatu. Fakt on see, et ei see koeraema ega kutsikad ei saa seal korralikku toitu, normaalselt kasvada ja liikuda arvestades proua koerapidamise põhimõtteid,“ väitsid loomakaitsjad.

Veel kirjutasid loomakaitsjad, et neljast kutsikast üks sai sealsamas kodu patrullpolitseiniku juures, kelle enda koer hiljuti kahjuks suri. Pisike heledam kutsikas puges mehele nii südamesse, et sealsamas sai ta nime Blondu ja koha politseiautos nii kauaks, kuni uuest kodust auto järgi tuli.

Kaks suurt koera sõitsid koerahotelli ning saavad seal ülevaatuse veterinaari poolt ning kõik vajalikud protseduurid ja tõrjed.

Kolm 3,5kuust kutsikat viidi loomakaitsjate koerte keskusesse ning neile vajatakse kiiresti uusi kodusid. Samuti otsivad uusi kodusid suured koerad, mis praegu viidi loomahotelli.

Kui sul on võimalik koertele uue kodu leidmisel loomakaitsjaid aidata või neid rahaliselt toetada, siis täpsem info on leitav SIIT.

Koerte omanik Pillberg ütles loomakaitsjate kirjeldust kommenteerides, et PTA ametnike protokollis on kirjas, et tema koerad ei olnud agressiivsed ja koerte toitumus oli rahuldav. „On erineva koolkonna inimesed. Mina kuulun sellesse koolkonda, kes ei poolda kuivtoitu. Sain koertele Matsimokast toorkonti ja kananahka ning süldikonti. Keedetud konti ma koertele ei anna. Grossi poest ostan ekstra koertele mõeldud hakkliha. Panen toorestele kaerahelvestele kuuma vee peale ja segan siis hakklihaga ära. Lisaks saab iga koer ühe kartuli, porgandi või peedi, kui muidugi seda soovib. Olen kasvatanud oma koeri kodutoiduga,“ rääkis Pillberg.

Kohapeal käinud PTA ida regiooni peaspetsialist loomade heaolu valdkonnas Hagbard Räis ütles, et omanik peab ära viidud koerad kahe nädala jooksul võõrandama. Kui ta sellega ise hakkama ei saa, siis toimub sundvõõrandamine. Samuti tuleb koostöös loomakaitsjatega leida uued omanikud praegu Pillbergile alles jäetud kutsikatele. Kutsikate ema võib aga Pillberg jätta endale.

"Koerad otsustati võtta ära, sest nende pidamistingumsed olid kehvad ja ka pakutud toit polnud kõige tervislikum. Liiga palju said koerad toiduks kondimassi. Tegemist on vana inimesega ja nii paljude koerte pidamine käis tal lihtsalt üle jõu. Said vähe vabalt liikuda ja ketid olid liiga lühikesed," selgitas Räis.

Tema sõnul ei ole temale varem selle omaniku kohta kaebusi tulnud. "Ma olen ka alla kahe aasta siin töötanud, aga sain eile sellest kohast teada esimest korda," lisas ta. Räisi sõnul on ta aga näinud oma töös hullemaid loomapidamistingimusi. "Reeglina mind kutsutaksegi välja siis, kui asjad on hullusti. Kuigi on olnud ka valevihjeid ja need seotud peamiselt sellega, kui keegi kaebab, et koerad on pidevalt ketis ja ei saa liikuda," rääkis Räis.

Tema sõnul on tavaliselt siis põhjus selles, et koerte omanikeks on vanemad inimesed, kes ei jõua koeraga piisavalt käia jalutamas ning samuti ei saa nad koeri lasta vabalt aeda jooskma, sest siis jooksevad koerad kodust ära.