Ettevõtlusminister Kristjan Järvan ulatas keset energiakriisi tööstusettevõtetele abikäe: riigi raha eest saavad firmad paigaldada tootmishoone ette infotahvli, mis nende äri tutvustab. „See on kohatu ja solvav,“ ütleb Ragn-Sellsi juht ja tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.

- Ettevõtlusministri Kristjan Järvani sõnul on infotahvlite meede tuhat korda odavam kui meetmed, mida ettevõtjad energiakriisis tahtsid. Odav on meede küll, kuid tööandjad kahtlevad selle tarbekuses. Foto: Andras Kralla
Minister Kristjan Järvani sõnul ei ole talle ükski ettevõte öelnud, et sellist meedet vaja oleks. „See on minu enda idee,“ ütles ta.
Järvan selgitas, et pilootprogrammi eesmärk on muuta Eesti tööstus nähtavamaks. Täpsemalt on infotahvlid mõeldud just selleks, et inimesed tänavalt saaksid teada, millega mõni tööstusettevõte tegeleb. „Lapsepõlves ka läks mu koolitee mööda ühest tehasest. Kümme aastat käisin mööda ega teadnud, mida seal tehakse. Lõpuks sain teada, et mingi keemiatööstus oli. Väga ähmane,“ tõi Järvan näite.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Äris jääb ellu mitte parajasti kiire või tugev, vaid parim kohaneja. Kahjuks pärsivad riiklikud toetused vajalikke muutusi, nentis Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi Vikerraadio päevakommentaaris.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani sõnul moodustavad energiakulud ettevõtete kogukuludest vaid paar protsenti. Põhjused, miks paljud firmad praegu raskustes on, on Järvani hinnangul hoopiski muud.
Suur osa teise pensionisamba lammutamist pooldanud poliitikutest jätkab ise sinna kogumist, nende seas tulihingeliselt teist sammast materdanud lobist Kristjan Järvan.
Vanasti öeldi, et lüpsvat lehma tapale ei viida. „Paraku soovib tänane valitsus Eesti ettevõtted kui riigi lüpsilehmad giljotiiniruleti ette saata,“ kirjeldas ettevõtja Roman Kusma halastamatult praegust olukorda riigis.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.