Roman Kusma: valitsus saadab ettevõtjad giljotiiniruleti alla

Käes on olukord, kus peaminister heidab ettevõtjatele ette elektrihinna mittefikseerimist, mõistmata, et üüripinnal asuval ettevõtjal nagu näiteks enamus toidukohti, puudub endal hinna fikseerimiseks igasugune võimalus, sest elektrimüüja teeb lepinguid vaid kinnistu omanikega.

Käes on olukord, kus majandusminister soovitab telesaates ettevõtjatel elektrihind toote hinnakomponenti sisse kirjutada, ehk lihtsamalt öeldes toote või teenuse hinda tõsta. Ja seda olukorras, kus Eestis vohab Euroopa kõrgeim inflatsioon, mille pidurdumist veel silmapiiril näha pole. Ime, et ei soovitata puudujääv raha seinast võtta, sest seal seda ju piiramatu hulk.

Käes on olukord, kus valitsus ei saa justkui aru, et riigikassat täidavad ettevõtjad ning ettevõtlust hävitades puurivad nad paadi põhja auku, milles ise hulbivad. Olukorras, kus vene gaasikraanidel on sõlm peal ja elektrihind börsil marutab kui purgaa, on ettevõtjad jäetud omapäi.

„Ettevõtjad istuvad justkui surmamõistetud elektritroolil ja ootavad, kas valitsus voolu sisse lülitab või mitte," on Kusma kriitiline.

Loomaks selgemat pilti, millise elektrihinna koorma all ägavad väiksemad ettevõtted, tõi Kusma näite talle kuuluva populaarse toidukoha Berliini Trahter elektriarvetest. „Kaks suve tagasi oli meie elektriarve 1200-1300 eurot kuus, eelmisel suvel oli see 2000 eurot,“ kõlas jutuajamise sissejuhatus ähvardavalt. „Tänavu augustis on see aga 8700 eurot,“ lõpetas Kusma. Kiire rehkendus pani kõrvus kohisema. „Kui talvel lisandub soojaarve, siis võib karta, et seisame eksistentsiaalse küsimuse ees – kuidas edasi ja kas üldse,“ sõnas Kusma nõutult.

Kui Eesti naaberriigid peavad vajalikuks leida energiakriisis vahendeid ettevõtjate aitamiseks, siis meie valitsus leiab, et see ei ole vajalik. „Praegu (neljapäeval – toim) puuduvad igasugused märgid, et ettevõtjate toetamine teoks saaks,“ möönis Kusma, rõhutades, et ettevõtted ei oota dotatsiooni, vaid elektri hinnalae kehtestamist.

„Kui teised riigid räägivad ettevõtete abipaketi suurusest miljardites, isegi kümnetes miljardites, siis meie valitsus ei leia oma riigikassa täitjatele punast krossigi,“ lisas ettevõtja. Soome riik võtab ettevõtete abistamiseks laenu, Kaja kallase sõnul Eesti seda teha ei saa. Samal ajal on teada, et selle aasta riigi eelarve ajab ainuüksi tänu käibemaksu ülelaekumisele üle ääre.

Kusma leiab, et aidata tuleks neid ettevõtteid, kel elektri või gaasi hind fikseerimata, olgu selle põhjuseks siis olude sund ehk eelpool mainitud üüripinnal tegutsemine või lihtsalt otsus seda mitte fikseerida.

„Valitsuse poolt on küüniline süüdistada ettevõtjaid, kes „õigel ajal“ elektri või gaasi hinda ära ei fikseerinud“ leidis Kusma. Ka on peaminister esinenud naiivse arvamusega, et kui mitte abistada kõiki ettevõtteid, siis sel moel tekitataks abi saajale konkurentsieelis. Kusma leidis, et asi on konkurentsieelisest kaugel. „Ehk õnnestuks neil siis ellu jääda,“ sõnas Kusma, ohates valitsuse mõistmatuse peale.

Väikese kõrvalepõikena mainis kogenud ettevõtja, et konkurentsieelis tekitati hoopis koroona-aegsete abimeetmetega, kus abi jagati kõigile ühe valemi järgi, mis andis tootmisettevõtjatel võimaluse trikitada ja teenida põhjendamatut erakordset tulu, halvimasse olukord jäänud turismi- ja meelelahutussektor, kes seda enim vajas, jäi aga vaeslapse ossa.

Elektrikriisi ajal tuleks kindlasti nn lennukilt jagamist vältida, kinnitas Kusma, kes ise fikseeris Aqva Spa elektripaketi tänavu jaanuaris ning on seetõttu hetkel võrreldes paljude teiste ettevõtetega isegi suhteliselt soodsas olukorras.

Kui riik otsustaks ettevõtjale abikäe ulatada, oleks Kusma sõnul esmajoones vajalik kehtestada hinnalagi elektri ja gaasi osas, lõpetada CO2 komponendiga kauplemine, alandada toiduainete käibemaksu. „Ja tuua elektri võrgutasud alla,“ lisas Kusma. „Eesti Energia teenib sellel aastal ulmekasumi, mis ulatub sadadesse miljonitesse - see on ettevõtete ja elanike röövimine,“ väljendus Kusma halastamatult ausalt.

Riigiettevõttena jääb Eesti Energia kasum riigile, mis dividendidena välja võetakse ja hiljem omatahtsi jaotatakse. „See on ju otsene elanike ja ettevõtete maksustamine. Paraku võib sel moel enne valimisi kulutada hiigelsummasid populistlike eesmärkide täitmisele, selle asemele, et see röövkasum inimestele ja ettevõtetele lihtsalt tagastada – eriti praeguses kriisiolukorras,“ võttis Kusma lühidalt kokku monopoolse ettevõtte halastamatuse oma klientide suhtes. „See on Eesti riigi otsustada, kuidas Eesti Energia sadadesse miljonitesse ulatuvat kasumit rakendada,“ rõhutas Kusma.

Üha valjemalt soovitatakse meedias töötajatel elukalliduse tõusu tõttu ülemustelt palka juurde nõuda. „Praeguses olukorras, kus riik pole ettevõtjate abistamiseks eelpool nimetatud võimalusi rakendanud ja ettevõtjate kulud aina kasvavad, on väga keeruline kellelegi palgatõusu lubada,“ imestas Kusma sellise inimesi hullutava soovituse peale.

Jällegi – inimesed peaksid pöörduma riigi, mitte ettevõtja poole. „Näiteks oleks võimalik alandada toiduainete käibemaksu, et seeläbi inimeste toimetulekut parandada,“ tõi Kusma näite, kuidas riik võiks ometi võtta vastutuse, selle asemele, et see ettevõtjate kaela lükata.

Kui elektri börsihinnast sõltuv Berliini Trahter elab enamikele toidukohtadele omaselt päev-kaks korraga, siis Aqva spaa tegevjuhina võib Kusma momendil kergemalt hingata. „Elektripakett on fikseeritud ning järgmisel nädalal läheme gaasiküttelt üle linna kaugküttele,“ märkis Kusma, et järjest rekordeid purustav elektrihind spaasse oma hambaid näitama ei pääse. Elu-olu kallinemise puhul võib muidugi juhtuda, et sinna ei pääse ka puhkaja.

Suvekuud olid külastajate arvu poolest Rakvere spaas siiski rahuldavad. Vene turistide arv on Kusma sõnul olnud Aqvas alati väike, jäädes kõigest 7%-8% juurde, nii et nende ärajäämine Aqvale drastilist mõju ei avalda, kuid oma jälje jätab see siiski.

„Sellega on nii, et eesmärk oli suur ja ilus, aga tulemus küsitav. Loosungina välja hüütud „Eesti enam Vene turiste sisse ei lase“ ei tööta, sest tegelikkuses saab riik Eestisse sisenemast keelata vaid neid Vene turiste, kellele on viisa väljastanud Eesti riik. Teiste Schengeni riikide poolt väljastatud viisade omanikke Eestisse sisenemist me keelata ei saa. Seega sisuliselt ei muutunud hetkel midagi. Vene turistide sissesõidu keelu juures on kõige kurioossem lugu see, et need venelased, kellel on Eesti viisa, saavad Eestisse reisida Soome kaudu, sest soomlased lasevad kõik vene turistid sisse. Absurd ju!

Praegu küll räägitakse, et äkki ikka keelatakse kõikide vene turistide sisseõit Euroopa Liitu, aga mina kahtlen selles. Võidakse küll muuta venelastele viisa väljastamine keerulisemaks, aga ei enamat. Kui isegi USA oli selle vastu, siis mida loeb meie arvamus.

Mida aga maailmale näidati sellise loosungi üksinda välja hõikasime. Ainult Euroopa liidu nõrkust. Veelgi enam – näitlikult kirjutas Eesti punase tindiga taaskord, et Euroopa Liit ei ole ühtne. „Miks me järjepidevalt näitame, et Euroopa Liit ei suuda kehtestada ühtseid sanktsioone?“ vangutas Kusma selle peale pead. Küll aga oli see mõjus sisepoliitiline samm, sest valimised pole ju mägede taga.

Kui juhtubki nii, et Euroopa Liit keelustaks venelaste sisenemise oma aladele, siis loodetud viha, mis selle idee algatajate meelest peaks Vene tsaari suunas väljenduse leidma, pöördub hoopis Euroopa enda vastu ja konsolideerib venelesi veelgi rohkem Punkrivanakese ümber. Selles olen ma kindel. Nii, et tulemus oleks loodetule risti vastupidine.“

Lisaks artiklis antud soovitustele, millest kinni hakates õnnestuks Eesti majandus ehk hävingust päästa, loodab tundliku sotsiaalse närviga Kusma, et poliitikutel jätkub südametunnistust mitte vaadata praegusele olukorrale pilguga, kuidas järgmised valimised võita ja olla valijatelele meele järgi, aga hoopis sellele, kuidas reaalselt sellest olukorrast välja tulla.

„Riik ilma ettevõteteta on nagu karjalaut ilma lehmadeta. Keda siis lüpsta, kui lehmasid pole?“ ironiseeris Kusma. „Me ei tohi lasta tekkida laialdast pankrotilainet ja sellega kaasnevat töötuse kasvu. Riik peab kiirelt ja otsustavalt tegutsema ning leidma lahenduse ettevõtluse päästmiseks,“ võttis Kusma praeguse hädaoru kokku, otsides siiski tunneli lõpus valguskiirt.

Mida arvab ettevõtjate toetamisest ettevõtlusminister Kristjan Järvan saab kuulata siit: