Ettevõtjad ja valitsus elavad justkui erinevatel planeetidel

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus rääkis majandusprognoosi tutvustanud pressikonverentsil, et ministeeriumil on jagada peamiselt positiivseid uudiseid. „Kui kevadel oli ebakindlust palju ja prognoosi tegijatel oli keeruline hinnata, milline sõjamõju Eesti ettevõteteni jõuab, siis nüüd on selge, et Eesti ettevõtjad on paremad kohanejad kui oodati. Hästi on läbi tuldud nii COVID-i kriisist kui ka praegusest sõjaolukorrast. Sellist negatiivset mõju pole sõda kaasa toonud, nagu me kevadel kartsime,“ ütles minister.

Ma väga soovin, et rahandusministril on õigus, kuid kahjuks arvan, et seekord ta eksib. Rahandusministeerium proovib kiiresti edasi sõita pilku tahavaatepeeglis hoides.

Ei ole võimalik, et järsult suurenevad energiakulud, kerkivad intressid ja kiirest inflatsioonist põhjustatud palgasurve ning tarbijakäitumise muutus jätaks valusalt löömata.

Kui koroonakriisi erinevad lained täitsid kiiresti Eesti haiglad suure hulga haigetega, siis energiakriis ja sellest tõukunud inflatsiooniralli laastab ettevõtteid.

Poliitikuteni pole need ohumärgid veel jõudnud, sest tänu kiirele hinnatõusule laekuvad maksud hästi.

Eesti majandust kimbutava probleemi tuum peitub ettevõtete kahanevates kasumites. Väga kiiret kulude kasvu ei ole paljudes sektorites võimalik kanda täielikult üle toodete või teenuste lõpphinda. Eriti veel, kui tegutsetakse välisturgudel, kus hinnatõusu tempo on Eestiga võrreldes aeglasem.

Näiteks tekstiilitooteid tootev Rakvere väikefirma Liliina on eelmise aastaga võrreldes suutnud gaasitarbimist vähendada 25%, kuid tarbitava gaasi eest tuleb ikkagi käia välja 200% suurem summa. Suurema osa toodangust Soome eksportiv Liliina aga oma toodete lõpphinda kuludega samas tempos tõsta ei saa, sest siis kaoksid kliendid. Ka koduturg ei aita, sest inimeste ja Eestit külastavate turistide ostuharjumused on muutunud. Laudlinu jõukad Skandinaavia turistid enam nii palju Liliina Rakveres asuvast kauplusest ei osta. Hiljuti poodi külastanud Norra turismigrupp käis poes kui näitusel. Oste tehti kokku 10 euro eest.

Meki kaubamärgi all külmkuivatatud aia- ja metsasaadusi turustav Simuna väikefirma peab kasvanud energiakulude tõttu välisturgudelt taanduma ja otsima ellujäämiseks uusi ärisuundi. Pikaajalisi lepinguid ei julge elektribörsi küüsis olev ettevõtja täna teha, sest ei tea, milliste kuludega ta suudab tellitud kauba valmistada.

Nii mõnigi hotelli- spaa- või restoraniomanik kaalub võimalust ajutiselt talvel uksed kinni panna. See tähendab küll miinust kasumireal, kuid see miinus on oluliselt väiksem kahjumist, mis teenitakse madalhooajal tegevust aktiivselt jätkates ja töötajaid palgal hoides.

Kui löögi all satuvad firmade kasumid, siis on ettevõtjatel laias laastus kolm varianti: leppida kahjumiga ehk maksta äritegevusele peale, teha kulukärbe või väljuda kahjumisse kukkuda ähvardavast ärist. Kusjuures kahjumiga leppimine ei tähenda leppimist seniste kuludega. Ärist väljumine aga toob kaasa selle, et kulud võtab fookusesse juba uus omanik.

Ma ei näe võimalust, kuidas praeguses olukorras suudavad ettevõtted hoida Eesti tööpuuduse näitaja madalal. Ning ma ei näe võimalust, et kõik firmad suudavad majanduslanguse spiraalist tervetena ja elujõulistena väljuda.

Eesti majandust ootab suur ümberkorralduste periood. Me näeme võlgnevuste kasvu, pankrotilainet, turuosade ümbermängimist nii koduturul kui ka välisturgudel, investeeringute raugemist ja suurenevat tööpuudust.

Ka valitsusel on viimane aeg endale tunnistada, et Eesti on kriisis ja sellises kriisis, milles meist paljud elada ei taha.

Kommentaar oli eetris 07.09 Vikerraadio päevakommentaarina.