15. mail algab õppus Kevadtorm, kus tuhanded kaitseväelased, kaitseliitlased, reservväelased ja liitlassõdurid harjutavad erinevatele sõjalistele ohtudele reageerimist regionaalses raamistikus.
- Kevadtormi juht on diviisi ülem kindralmajor Veiko-Vello Palm. Foto: 1. jalaväebrigaad
Tänavu Harju, Rapla, Järva, Lääne- ja Ida-Viru maakondades ning kaitseväe keskpolügoonil peetav õppus lõpeb 26. mail.
Diviisi ülema kindralmajor Veiko-Vello Palmi kutsel tulid täna Tapa linnakusse kokku omavalitsuste juhid ja tsiviil-sõjalise koostöö erialaspetsialistid, et jagada informatsiooni, tuvastada võimalikud kitsaskohad ja üheskoos panustada õppuse õnnestumisse.
„Kevadtormi edukus ei sõltu üksnes vormikandjate professionaalsusest ja teotahtest – me oleme iga hetk valmis vajadusel riigi ja siin elavate inimeste kaitsmiseks välja astuma, õppus aitab meil lihvida üksuste vahelist koostegutsemist. Õppuse õnnestumine eeldab ka kohalike inimeste kaitsetahet ja valmisolekut õppuse ajaks leppida mõnevõrra tugevama müraga, suurenenud liiklusega ja ka mõningate ebamugavustega. Olen kindel, et kaitsetahet on meie inimestel kuhjaga ja vastloodud diviisi jaoks esimene Kevadtorm saab olema vägev õppus,“ ütles Kevadtormi juht kindralmajor Palm.
Seotud lood
Läinud nädalavahetusel, 27.- 29. jaanuaril toimus Lääne-Virumaal õppus „Winter Safari 23“. Õppusel osalesid Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna (KiMKR) Alutaguse, Järva ja Viru malevad koostöös liitlaste lahinggrupiga.
Kaitseväe keskpolügoonil algas 1. jalaväebrigaadi õppus Bold Hussar, mille eesmärk on integreerida liitlaste lahingugrupp brigaadi koosseisu ja õpetada liitlasüksustele tegutsemist Eesti maastikul. Kokku võtab õppusest osa ligi 2 000 kaitseväelast.
Eile, 25. septembril lõppesid lisaõppekogunemise Okas22 raames Rutja õppeväljakul lahingvalmiduse õppus, milles osalesid reservväelased, kes olid liidentatud Okas 22 raames Kirde maakaitseringkonna koosseisu.
Nädala lõpus algavale kaitseväe suurõppusele Siil on kutsutud enam kui 8000 reservväelast, mis harvendab niigi hõredat tööjõuturgu. Kuigi ettevõtjad tõdevad, et asendajate leidmine on kohati keeruline, ollakse õppuste suhtes mõistvad.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.