Salla ja Käru kant on Rakverest vaadates kusagil väga kaugel. Ja eks ta oli kaugel ka aastate eest. Ning kaugel kandil on läbi aegade ikka oma spetsiifilised probleemid.
Toomapäeval aastal 1929 ilmus ajalehes Virulane mitu lugu sealt kandist. Esimene neist kandis uhket pealkirja „Salla-Käru mudaravila“. Meditsiinist või taastusravist jäi asi siiski kaugele. Aga otsustage ise.
See oli küll vist eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpul, mil Rakveret Eesti poripealinnaks tituleeriti, aga probleemid olid selleks ajaks kestnud juba pikalt.
Omal ajal oli Väike-Maarjast kümnekonna kilomeetri kaugusel, Pandivere küla taga, veel üks korralik küla, mis kandis Naraka ja hiljem Männisalu nime. Alates 1980. aastast ei ela seal enam kedagi.
Roelas oli omal ajal mitu puidutööstust, mis kuulusid mõisa viimasele omanikule enne selle riigistamist Hans Hermann von Wrangellile. Ning punane kukk käis neis küllalt sageli külas.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.