Rakvere Teatrikino galeriis on avatud vitraaži- ja maalikunstnik Rene Aua näitus "Me olime vitraažid". Eksponeeritud tööd on tegelikult vitraažide kavandid ja tööjoonised.

- Teatrikino galeriis on avatud Rene Aua näitus "Me olime vitraažid". Foto: Krista Aren
Autorit inspireeris Rakvere Teatrikino klaasfassaad, mis võimaldab äraspidist vaatenurka vitraažikunstile.
Kui tavapäraselt on vitraažikunst seotud valgusega nii, et valgus paistab läbi värviliste klaaside, siis kino galeriis on kõik täpselt vastupidi: vitraažikavandid on läbipaistmatud, aga valgus kandub vaatajani läbi klaasseina. Rene Aua tööd on vaadeldavad kahepoolselt.
„Värviline emotsioon kandub ka tänaval kõndijani, rikastades sel moel rõõmsate aktsentidega kevadiselt halli linnaruumi. Sära ja rõõm, mida autori kollektsioon peegeldab, sobib kenasti sellesse nädalasse,” jagas Rakvere teatri peakunstnik Krista Aren.
Näitus jääb kinomajas avatuks mai lõpuni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Juba kolmandat aastat leiavad vineerist valmistatud ja loovalt kaunistatud hiiglaslikud lihavõttemunad tee Rakvere kirikuparki, et pakkuda linnarahvale ja külalistele silmailu ning kevadrõõmu.
Teatrikuul saab Rakvere teatris etenduste vaheaegadel uudistada väljapanekuid, mis on üles seatud teatrikohvikusse, suure maja fuajeesse ja väiksesse majja.
19. jaanuaril avatakse Kadrina rahvamajas Jaanus Lekki fotonäitus, mis on üleval jaanuarikuu lõpuni ja rändab sealt edasi järgmistesse saalidesse. Kuidas tekkis idee luua näitus ja mis Lekki piltnikuna enim kõnetab, saab teada järgnevast intervjuust.
Rumeenia oli üks esimesi riike, kes 1991. aastal Eesti taasiseseisvumist tunnustas. Eile õhtul avati Rakvere kultuurimajas Rumeenia ja Eesti diplomaatiliste suhete 100 aasta pikkust ajalugu meenutav näitus.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.