59. Vallimäe jooks, mis pidi toimuma juba 2020. aastal, saab tänavu lõpuks teoks.
- Vallimäe jooks 2003. aastal. Nüüdseks on vaatepilt tundmatuseni muutunud. Foto: Martin Parro/kergejoustik.ee
Kolm aastat tagasi jäi jooks ära koroonapiirangute ja Vallimäel toimunud ehitustööde tõttu. Nüüd ei ole piiranguid ja Vallimäe vabaõhukeskus on valmis ning 59. Vallimäe jooks saab viimaks toimuda.
Noorte jooksudistantside pikkuseks on 1 km ja täiskasvanutel 5 km. Esimene start antakse lauluväljaku esiselt platsilt 21. aprillil kell 16. Samas toimub enne jooksu ka registreerimine.
„Tänavu korraldati Rakveres esmakordselt võistlused «Vallimäe karikale» murdmaajooksus, mis edaspidi kujunevad traditsioonilisteks. Seekord startisid võistlustel 74 parimat murdmaajooksjat vabariigist ja rajoonist. Et ilm oli igati soodne, kogunes võistluste alguseks Vallimäele rohkesti pealtvaatajaid. Esimesena asusid stardijoonele tütarlapsed, et selgitada parim 500 m pikkusel raskel võistlusrajal."
Nii algab tollase EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja Punane Täht artikkel 25 aprillil. 1961 aastal toimunud esimesest Vallimäe karikajooksust.
Esimese Vallimäe jooksu võitjakarika võitis tollase Rakvere I keskkooli õpilane Aino Talur, kes oli kiireim tütarlaste 500 m distantsil. Eesti 2022. aasta meessportlase Janek Õiglase vanaema Aino Valter võitis naiste 1500 m jooksu. Vanaisa Allan Õiglane lõpetas meeste 5000 m jooksu Rakvere meestest teisena ja üldkokkuvõttes kümnendana. Meeste 5000 m jooksu esimesel Vallimäe jooksul võitis Tallinna TPI spordiklubi võistleja V. Spirka.
Oma toimumiskordade poolest on Vallimäe jooks maastikjooksude seas Eestis teisel kohal. Ettepoole jääb vaid jooks ümber Viljandi järve. Läbi 58 toimumisaasta on muudetud jooksudistantside pikkusi, nende paiknemist Vallimäel, kasutades ära tema looduslikku omapära. Meeste 5000 m distants, mille pikkus on jäänud muutmatuks, on osana joostud ka tammikus.
Kuni sajandivahetuseni joosti võidu rändkarikatele, mille jäädavaks võitmiseks tuli jooksudistants võita viiel korral. Sellega sai 70-ndatel aastatel hakkama tuntud spordireporter ja teleajakirjanik Lembitu Kuuse ja 80-ndatel ja 90-ndatel aastatel meie maakonna maratonijooksu rekordi omanik Meelis Veilberg, kes võitnud meeste distantsi kokku üheksal korral.
Alates 2008. aastast lisandusid Vallimäe jooksule kaks noorte vanuseklassi, kelle hulgast selgusid ka maakonna nende vanuste murdmaajooksu meistrid. Nüüd tõusis jooksul osalejate arv hüppeliselt. Rekordarvuks on jooksul 2012. aastal olnud 495 osalejat.
Seotud lood
Eesti esimeseks naissoost sporditäheks oli Tapalt pärit Saara Teitelbaum, kelle sportlaskarjäär jäi raske haiguse tõttu paraku väga lühikeseks.
1930.-te aastate Eesti parim keskmaajooksja oli Rakvere poemüüja Ademar Jürlau. Aga ega tal pärast enese staadionirajal tõestamist enam kauaks Rakverre jääda ei lastud.
Vaata galeriid
Aastase pausi järel sai taas Rakvere tänavatel korraldada ööjooksu. 5- ja 10-kilomeetristel distantsidel osales pisut alla 2000 jooksja. Raja ääres ergutasid võistlejaid nii linnarahvas kui ka muusikud ja taidlejad.
Tallinnas lauluväljakul toimunud suusatamise maailma karikavõistluste sprindietapp on edukalt läbi viidud. Võistluste peakorraldajaks oli Kadrina mees Vahur Leemets, kes nentis, et praegu lükkaks ta pakkumise sama asi uuesti ette võtta tagasi. Aga paari kuu pärast ei pruugi vastus enam eitav olla.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.