Üldiselt on päris hästi teada, et 1950.-tel ja 1960.-tel aastatel toodeti Tartus autobusse. Aga mõnikümmend aastat varem ehk kahe maailmasõja vahelisel ajal oli busside ja ka muude autode ehitamine Eestis pigem reegel ning seda tehti paljudes kohtades, muu hulgas ka Rakveres.
- Täpselt ei teagi, kus pilt tehtud on, aga autobussi siin igal juhul ehitatakse. Foto: Eesti Bussiajaloo Selts
Põhjus selleks oli asjaolu, et uute välismaiste busside ja eriotstarbeliste masinate importimine oli lubatud vaid majandusministeeriumi eriloaga. Nii valmisid kodumaistes väiketöökodades kõikvõimalikud autobussid, kaubaautod ja eriotstarbelised sõidukid.
Bussikerede ehitamiseks imporditi piiri tagant, põhiliselt Rootsist, šassiid, mille puidust pealisehitus valmistati kohalikes autoremondi- ja keretöökodades.
1923. aasta augustis väljastas Eesti Vabariigi patendiamet Fr. Kangro & Ko nimele patendi „Autoomnibussi kere”, mille alusel valmistati bussikeresid üle Eesti. Kas ka Rakveres, ei ole täpselt teada.
Seotud lood
Artikli sisu võib olla häiriv.
Tunnustatud keelemees Kaarel Leetberg, kes aastatel 1922-1933 oli Rakvere poeglaste gümnaasiumi direktor, kasutas ka eesnime Karl. Pärast 1922. aastat või tõenäoliselt just eriti 1922. aasta lõpu poole ta seda aga ilmselt teha ei tahtnud.
Kui praegu võib autoga ringi liikudes rebaseid üpris sageli näha, seda ennekõike tänu marutauditõrjele, siis veidi enam kui sada aastat tagasi olid reinuvaderid Eestis üpris harudlased.
90 aastat tagasi käisid Rakvere linnuses väljakaevamised ja sealt leiti mitu sissevarisenud käiku ja keldrit, mis linnarahvas palju elevust tekitas.
1921. aasta märtsi lõpul pandi Arbaveres toime veretöö, mis pööras pea peale paljude põhjaranniku põllumeeste elu ning mille lahti harutamiseks kulus kriminaalpolitseil rohkem kui aasta.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.