- aripaev.ee
- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
Mullu vajas verekomponente Rakvere elanikega võrdne arv patsiente
Mullu vajas veredoonorite abi Rakvere linna elanike jagu patsiente. Verd loovutas nende jaoks aga 28 724 inimest, mis on varasema aastaga võrreldes peaaegu sama tase.
2022. aastal kasutati verekomponente Eesti haiglates pea 15 000 patsiendi ravis, nende seas oli ligi 400 kuni 14aastast last, teatas Tervise Arengu Instituut (TAI).
TAI andmetel aeglustus eelmisel aastal veredoonorite arvu vähenemine. Näiteks üle 45aastaste doonorite arv kasvas 6% ja nooremaid doonoreid oli jällegi 6% vähem (18–24aastaste arv vähenes 10% ja 25–44aastaseid 5% vähem). Naiste arv kahanes doonorite seas võrreldes 2021. aastaga 3%, meesdoonoreid oli 2% vähem.
„Esmakordselt loovutas 2022. aastal verd üle 3800 inimese – see on 13% kõikidest veredoonoritest –ning positiivne on see, et uute doonorite arv aastaga 4% võrra kasvas,“ ütles TAI analüütik Ingrid Valdmaa pressiteate vahendusel.
Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 50 157 (2021. aastal 51 349). Ühe doonori kohta kogunes keskmiselt 1,7 vereloovutust (korraga loovutatakse 450 ml verd). See näitaja on sarnane varasemate aastatega.
2022. aastal verekeskuste külastajatest 6488 ei pääsenud vereloovutusele, mis moodustab 11% kõigist külastustest. Peamine põhjus, miks veredoonorlusest kõrvale jäädi, oli madal hemoglobiini tase.
Seotud lood
Kunda mees Kristjan Laubholts (26) töötab igapäevaselt Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonnas õena, kuid Eesti riigi parema valmisoleku tarvis õpetab ka Kaitseliidu parameedikuid sooritama peenemat sorti „näputööd“ ning on võtnud teiste tegemiste hulgas oma südameasjaks ka lastele esmaabi õpetamise eakohasel viisil.
Inimene võib olla väsinud ja kurnatud ning kellegi pärast närvi minna, aga tuleb osata andeks anda ning üles näidata heasoovlikkust ja tänutunnet, ütleb Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi ja Lääne-Virumaa kõrgeima autasu pälvinud Eesti ühe suurima nimistuga Väike-Maarja perearst Mall Lepiksoo.
Ajal, mil pea kogu Eestit kummitab perearstide vähesus ja praeguste tohtrite lähenev pensioniiga, otsustas üks noor perearst, Kadi Ojala (32) alustada oma karjääri just Rakveres. Eelmise aastat lõpul väljateenitud puhkusele siidrunud Sirje Sirotkina nimistu võttis Ojala üle tänavu 1. jaanuaril.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja Mariken Rossi sõnul väga suures koguses igakuiselt verd kaotada ei ole tavapärane või ohutu, tegu võib olla diagnoosimata veritsushäirega, millega võivad kaasneda rasked tervisemured.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
2
5
Siiri Kuusmann võib olla hull sõjard lahinguväljal ja lilleaasal hõljuv haldjas
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele