Esimene vihje nõia põletamise kohta Eestimaal pärineb 1572. aastast, mil Saha ja Maardu mõisa piiril hukati nõidumises süüdistatav naisterahvas. Esimene teadaolev suurem mürgitamisjuhtumiga seotud nõiaprotsess peeti aga 1542. aastal meeskohtunik Wolmer Wrangelli eesistumisel Rakveres.

- See 1555. aastast pärit pilt kujutab nõidade põletamist Saksamaal. Foto: Wikipedia
Põlula mõisnik Johann Mecks süüdistas oma naist Annat oma isa surnuks mürgitamises ning temale raske haiguse tekitamises. Mõisaproua põgenes Haljalasse oma venna Johann Zoyge juurde, kuid andis kohtule üles mõisateenija Anne ning ühe vana naise Margrete, kes olid talle mürki seganud.
Kahe külanaise põhjalikust ülekuulamisest selgus, et Anna Zoyge oli tahtnud oma meest ja äia mürgitada ning maagia abil hoopis Jürgen Maydelli armastust võita.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Korra elanud Palmse vallas Võhma küla Kingu peres suur nõid ja vanakuradi seltsiline Krõõt, kes osanud ennast mitut pidi moondada.
Legend räägib, et Kunda mõisnik John Girard de Soucanton avastas oma valdustest heleda värvusega pinnase, milles paruni tark sõber oli ära tundnud tsemendi toormaterjali lubjamergli.
Need rakverlased, kes pole kuulnud Tallikast, ei saa ennast ikka „päris“ rakverlasteks nimetada. Oli ju 1885. aasta jõulukuus sündinud ja Tallinna 54 elanud Eduard Tallikas legendaarne kuju.
Karkuse küla on üks üpris mahajäetud kant Tapa vallas Nõmmküla ja Jootme vahel. Omal ajal oli Karkusel aga mõis, mis kuulus nagu Sagadi ja Tapa von Fockide suguvõsale. Ja selles mõisas juhtus kummalisi lugusid.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.